Aga tegelikult võiks selle elektroonse mitmeid mõtetuid tuhandeid maksva jupstüki asendada Turbopurustajaga(R). Tulemus on omatahtsi reguleeritav ja ehitus üliprimitiivne.
Nii kaif kui pisarad on garanteeritud, järgiproovitud.
Lisatud failid
Turbopurustaja ehitamine ehk rõhud lakke ja mootor pilbasteks
Äkki keegi viitsib tiba põhjalikumalt seletada "R" (ehk return) vooliku olemust. Ei taha ilma seletamata minu loogikasse mahtuda.
Ehk siis üritan BPC klapi olemust mõista.
Uurisin ka turborõhu modimise teemat, nii et sinna pole mõtet viidata.
suur@uurib LPT-le MBC klapi lisamise võimalusi.
Ehk siis üritan BPC klapi olemust mõista.
Uurisin ka turborõhu modimise teemat, nii et sinna pole mõtet viidata.
suur@uurib LPT-le MBC klapi lisamise võimalusi.
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Klapi avanedes tekib surve wastegatel, klapi sulgudes peab see rõhk ju kuskile kaduma. Oma klapil tegin selleks 0,6 mm ava. Selline läbimõõt on piisavalt pisike ega tekita mingit olulist rõhu kadu.
Ma lihtsalt mõtlesin, et kuhu see kolmas voolik läheb. Üks tuleb turbost, teine läheb WG'ti aga kolmas?
Tegelikult leidsein selle teema: http://saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=1497. Seal on Aljoga toonud päris mõistliku skeemi. Vist taipasin isegi.
Tegelikult leidsein selle teema: http://saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=1497. Seal on Aljoga toonud päris mõistliku skeemi. Vist taipasin isegi.
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Läheb enne turbo olevasse "õhuvoolikusse". Huvitav kuidas selle suure toru õige nimi on?
Tegelikult kui see Returni ava on 0,6mm, võib otsa ka lahti jätta. Tolmu sealt eriti sisse ei mahu ja aegajalt puhutakse see kanal ikka puhtaks. Viisakusest võiks muidugi mingi pneumaatikast tuntud sumpsi vahele toppida.
Tegelikult kui see Returni ava on 0,6mm, võib otsa ka lahti jätta. Tolmu sealt eriti sisse ei mahu ja aegajalt puhutakse see kanal ikka puhtaks. Viisakusest võiks muidugi mingi pneumaatikast tuntud sumpsi vahele toppida.
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Siin on minu klapi ristlõige. Puudu on tehnilistel põhjustel kõik keermed ja vedru (pressib kuuli). Horisontaalse kanali otstes on pimedad M3 ja M5. Peene kanali läbimõõt on 0,6mm.
C (charge) turbost läheb keskmisesse niplisse, R (return) peene kanali poolsesse niplisse jne.
Rõhu reguleerimiseks on M3 polt kontraga.
Lisatud failid
C (charge) turbost läheb keskmisesse niplisse, R (return) peene kanali poolsesse niplisse jne.
Rõhu reguleerimiseks on M3 polt kontraga.
Lisatud failid
Kopeerisin peamiselt qdwin'i klappi (pisut ka MBC DIY toodud klappi) ning tegin asjast oma nägemuse (minu arvates lihtsama
). See siis ilma BPC klapita mudelite tarbeks. Kuna ei teadnud vooliu läbimõõte ja muid nipet-näpet väärtusi, siis mõõtmed on suhteliselt ligikaudsed. Peenikese 0,6mm ava asemele panin mingisuguse düüsi - lihtsam korpust teha (peab muidugi uurima, mida kauanduses saada on). Aga rõhutan, see on veel mustand.
Pilti vaadates, saaks siit-seat mõõtmeid kokku tõmmata, eks näis mis saab.
Lisatud failid

Pilti vaadates, saaks siit-seat mõõtmeid kokku tõmmata, eks näis mis saab.
Lisatud failid
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Tubli poiss! Tule meile tööle! Head kraami ei tohi ripakile jätta!
Uitmõtted: Vea düüs reguleerimiskruvist veidi kaugemale ja tee ta keere pikemaks, väga niru on sellist lühikest keeret nikerdada, aga kui Sul on lühike pulk - pole probleemi. Ma paneks wastegate düüsi samale teljele returni düüsiga. Siis tulevad voolikud ühest suunast.
Kuidas Sa ta kinnitad? Mida lähemal on klapp turbole, seda lühem on wastegate reageerimisaeg. Stabiilne rõhk on esimese hetke impulsist 0,1-0,2 bar väiksem. Samas mida lähemal turbole seda vähem ruumi on rõhku timmida. Ja üsna kõrvetav on see ümbrus. Tee reguleerimiskruvi ja kontra selliseks et saaks ilma mutrivõtmeta reguleerida. Mina ei teinud veel aga jube vilets on voolikute ja juhtmete rägastikus kadunud võtmeid leida. Ristpea on kõige viletsam variant, sisekuuskant märgatavalt parem.
Ja veel, ei tohi unustada et turbost tuleva õhu temperatuur võib olla sadades kraadides (vist isegi kuni 600 kui mälu ei peta). Turbo saab korralikult punaseks 300-400 meetriga.
Kokkuvõte: Tee mis Sa teed aga kontrolli et turbo oleks elu ja tervise juures. Ära tee nii nagu kõik uskmatud seni on teinud.
Uitmõtted: Vea düüs reguleerimiskruvist veidi kaugemale ja tee ta keere pikemaks, väga niru on sellist lühikest keeret nikerdada, aga kui Sul on lühike pulk - pole probleemi. Ma paneks wastegate düüsi samale teljele returni düüsiga. Siis tulevad voolikud ühest suunast.
Kuidas Sa ta kinnitad? Mida lähemal on klapp turbole, seda lühem on wastegate reageerimisaeg. Stabiilne rõhk on esimese hetke impulsist 0,1-0,2 bar väiksem. Samas mida lähemal turbole seda vähem ruumi on rõhku timmida. Ja üsna kõrvetav on see ümbrus. Tee reguleerimiskruvi ja kontra selliseks et saaks ilma mutrivõtmeta reguleerida. Mina ei teinud veel aga jube vilets on voolikute ja juhtmete rägastikus kadunud võtmeid leida. Ristpea on kõige viletsam variant, sisekuuskant märgatavalt parem.
Ja veel, ei tohi unustada et turbost tuleva õhu temperatuur võib olla sadades kraadides (vist isegi kuni 600 kui mälu ei peta). Turbo saab korralikult punaseks 300-400 meetriga.
Kokkuvõte: Tee mis Sa teed aga kontrolli et turbo oleks elu ja tervise juures. Ära tee nii nagu kõik uskmatud seni on teinud.
Õige tähelepanek.Algselt postitas: qdwin
Uitmõtted: Vea düüs reguleerimiskruvist veidi kaugemale ja tee ta keere pikemaks, väga niru on sellist lühikest keeret nikerdada
Point ongi selles, et LPT'l pole BPC klappi ega return voolikut. Düüsi kaudu toimub return otse kapoti alla. No muidugi võib ka mingi vooliku tekitada - koht selleks peaks ju olemas olema tegelikultMa paneks wastegate düüsi samale teljele returni düüsiga. Siis tulevad voolikud ühest suunast.
Noh, kuna tegu on mustandiga, siis pole ka kinnitamise ja asukoha peale veel mõelnud. Selline väärt info ongi hetkel hädavajalik.Kuidas Sa ta kinnitad? Mida lähemal on klapp turbole, seda lühem on wastegate reageerimisaeg. Stabiilne rõhk on esimese hetke impulsist 0,1-0,2 bar väiksem. Samas mida lähemal turbole seda vähem ruumi on rõhku timmida. Ja üsna kõrvetav on see ümbrus.
Kasutasin firma tükiandmebaasis olemasolevaid kruve mutreid (mudeleid siis). Ei viitsinud esialgu nendega mässata. Lisatud rohkem põhimõtte selgitamise pärast. Aga jällegi - aitähh väärt info eest.Tee reguleerimiskruvi ja kontra selliseks et saaks ilma mutrivõtmeta reguleerida. Mina ei teinud veel aga jube vilets on voolikute ja juhtmete rägastikus kadunud võtmeid leida. Ristpea on kõige viletsam variant, sisekuuskant märgatavalt parem.
Mismoodi turbot kontrollida? Mida ja kust vaadata?Kokkuvõte: Tee mis Sa teed aga kontrolli et turbo oleks elu ja tervise juures. Ära tee nii nagu kõik uskmatud seni on teinud.
Ja mis puutub selle "Tubli poiss!" ossa, siis tegelikult on see nn töö ju peamiselt sinu ja DIY lahenduste kokkuviimine kopeerimise meetodil

Kas kontramutter ongi üldse vajalik? Võibolla piisavalt peene keermega kruvi ja saaks ka ilma? Kruvi muidugi sise-kuuskandiga või lausa suurem nupp otsa, et saaks (asbestkinnastega:P) keerata.
Asja veits edasi arendades võiks kruvi otsa siis stepper mootori aretada ja regull käiks salongist
. Liiga jämeda keermega peab ülekannet kasutama...läheks liiga keeruliseks.
Aga kindlasti manomeeter vajalik, krdi hea on jälgida, mis rõhuga toimub.
Ja veel...huvitav missugune (kui jäik) vedru?
Näiteks selline mootor:

...pärineb vanast CD-ROM'st, laserpea liigutaja. Võibolla jääb küll nõrgaks
Asja veits edasi arendades võiks kruvi otsa siis stepper mootori aretada ja regull käiks salongist

Aga kindlasti manomeeter vajalik, krdi hea on jälgida, mis rõhuga toimub.
Ja veel...huvitav missugune (kui jäik) vedru?
Näiteks selline mootor:

...pärineb vanast CD-ROM'st, laserpea liigutaja. Võibolla jääb küll nõrgaks

-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
10 punkti Cyberile ülimalt täpse pealkirja eest. See ütleb kõik ja keegi ei saa kurta pärast et teda pole hoiatatud!
Sebastianile: Kontra on väga vajalik kui puudub mingi muu stoperdamise võimalus, auto eriti kapotialune raip vibreerib ropult. Muidugi kui suudad leida ja teha täpse ja istuga keerme pole stoprit vaja. Tavaline M3 logiseb mis hirmus. Täpsete keermelõikurite hind on suht ulme ja neid on vaja eraldi tellida. Aga ilma stoprita oleks elu vägapalju mugavam küll. Saaks muidugi ka aretada mingi vedrudel suruja aga ma ei viitsinud niipalju leiutada ning üks mutter on vägapalju odavam kui lisajunne treida.
Elektrimootor peab olema vähemalt tavalise "norma mikromootori" tasemel plus kuumuskindel ja metallist hammasratastega, kuumusest punane turbo on 30-40 cm kaugusel. Salongist rõhureguleerimine oleks aga tõeliselt super, temperatuuri erinevusest tekkiv rõhu kõikumine on haige. Arvan et piisav on kui mootor keerab kruvi 20-30kraadiste hüpetega (M3 keerme puhul).
Vedru peab olema "paraja jäikusega" aga võimalikult pikk et kokkusurumisel jõu suurenemine ei oleks väga hüppeline. Ma alustasin reguleerimist tasemelt kus enam ise läbi puhuda ei jaksanud. 7,14 mm on kuuli läbimõõt, ava diameeter 4mm - ja jõud on...
Sebastianile: Kontra on väga vajalik kui puudub mingi muu stoperdamise võimalus, auto eriti kapotialune raip vibreerib ropult. Muidugi kui suudad leida ja teha täpse ja istuga keerme pole stoprit vaja. Tavaline M3 logiseb mis hirmus. Täpsete keermelõikurite hind on suht ulme ja neid on vaja eraldi tellida. Aga ilma stoprita oleks elu vägapalju mugavam küll. Saaks muidugi ka aretada mingi vedrudel suruja aga ma ei viitsinud niipalju leiutada ning üks mutter on vägapalju odavam kui lisajunne treida.
Elektrimootor peab olema vähemalt tavalise "norma mikromootori" tasemel plus kuumuskindel ja metallist hammasratastega, kuumusest punane turbo on 30-40 cm kaugusel. Salongist rõhureguleerimine oleks aga tõeliselt super, temperatuuri erinevusest tekkiv rõhu kõikumine on haige. Arvan et piisav on kui mootor keerab kruvi 20-30kraadiste hüpetega (M3 keerme puhul).
Vedru peab olema "paraja jäikusega" aga võimalikult pikk et kokkusurumisel jõu suurenemine ei oleks väga hüppeline. Ma alustasin reguleerimist tasemelt kus enam ise läbi puhuda ei jaksanud. 7,14 mm on kuuli läbimõõt, ava diameeter 4mm - ja jõud on...
- Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14416
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
Detonatsioon tuleb autost väga kaugele hoida..
Turbo tööpõhimõte on, et väljalaskegaasidega keerutatakse "ventilaatorit", mis siis tekitab sisselaskesse ülerõhu. Rohkem õhku - rohkem kütet - rohkem pauerit jne... Et see asi lumepallina järjest suuremaks ei kasvaks, on küljes wastegate, mis üleliigse välja laseb. Wastegate'i töö muutmiseks ongi antud turbopurustaja mõeldud. Tema abil muudetakse seda rõhku, mille korral WG purtsu korstnasse laseb. Punaseks läheb turbo väljalaskegaaside tõttu. Nagu sa tead, tuleb seal silindrist üsna tuline kraam välja.
Ehk sai kiire ülevaade...
EDIT: lisaks veel http://auto.howstuffworks.com/turbo.htm

Turbo tööpõhimõte on, et väljalaskegaasidega keerutatakse "ventilaatorit", mis siis tekitab sisselaskesse ülerõhu. Rohkem õhku - rohkem kütet - rohkem pauerit jne... Et see asi lumepallina järjest suuremaks ei kasvaks, on küljes wastegate, mis üleliigse välja laseb. Wastegate'i töö muutmiseks ongi antud turbopurustaja mõeldud. Tema abil muudetakse seda rõhku, mille korral WG purtsu korstnasse laseb. Punaseks läheb turbo väljalaskegaaside tõttu. Nagu sa tead, tuleb seal silindrist üsna tuline kraam välja.
Ehk sai kiire ülevaade...
EDIT: lisaks veel http://auto.howstuffworks.com/turbo.htm
Kui inglishit mõistad, siis on ehk see leht abiks (Cyber juba viitas sinna).Algselt postitas: Nastix
Vabandan juba ette võhiklike küsimuste pärast.
Mismoodi turbo toimib ? Kas surub süsteemi lisaõhku, et detonatsioon kiirem oleks ? Mis teda nii kuumaks ajab ?
EDIT:
Nonii. kiire Cyber jõudis selle ajaga, kui mina vastasin, vastata ja veel EDIT'i ka ära teha

Üldiselt on põlemiseks hapnikku. Turbo pumpab põlemiskambrisse rohkem hapnikku, kui vabalthingav, et põlemine oleks efektiivsem. No ja et õnnestuks rohkem kütet sama ajaga ära põletada ning ühe töötsükliga rohkem puhast energiat vedavatele ratastele transportida.
www.turbo.ee lehel on ka turbo tööpõhimõte ja ehitus väga hästi lahti kirjutatud:
Loe siit
Kuidas vurri tervist kontrollida? Ja mida need uskmatud siis on seni teinud, krutivad rõhu üles ja vurr lendab laiali? Aga siis ju oligi nagunii vahetada vajaAlgselt postitas: qdwin
Kokkuvõte: Tee mis Sa teed aga kontrolli et turbo oleks elu ja tervise juures. Ära tee nii nagu kõik uskmatud seni on teinud.

Mis põhjustab sellise kuulklapi poolt hoitava rõhu temperatuurist sõltuvuse? Mind just see füüsika seal huvitab...Algselt postitas: qdwin
Salongist rõhureguleerimine oleks aga tõeliselt super, temperatuuri erinevusest tekkiv rõhu kõikumine on haige.
Mind siin hakkas huvitama, et olemasolev MAP-andur + pisike PIC-kontroller + originaal-BPC kokku siduda ei tohiks ju ühele enesest lugu pidavale elektroonikule üle jõu käia? Elik keegi on kuskil kindlasti juba teinud?
Sinna saaks siis igasugu regulle ja muud tarkust kamaluga juurde aretada...
Sinna saaks siis igasugu regulle ja muud tarkust kamaluga juurde aretada...
Mis põhjustab sellise kuulklapi poolt hoitava rõhu temperatuurist sõltuvuse? Mind just see füüsika seal huvitab...
http://saabnet.ee/foorum/viewthread.php ... 4#pid17958
Seal teemas on aruteluga algust tehtud. Vedru omaduste muutumine võib tõesti asja iva olla. Samas kaldun arvama, et sooja mootoriga peaks MBC klapp piisavalt soojenema ning seoses sellega ka vedru omadused taastuma. Ei tea kah mis on.
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Jahedat õhku saab rohkem kokku suruda. Peale turbost läbikäimist temeratuur suureneb sadades kraadides ja õhk paisub - suureneb ka surve vastavalt. St õhukogus mida kokku pressitakse on erinev.
EDIT: To Triibutu: Vana originaalturbo pidas peale kuulklapi lisamist vastu 20km seejärel olid labad korpuses!!! Nagu ikka juhtuvad sellised probleemid kõige ebasobivamal finantsmajanduslikul hetkel. Natuke olin ka ise süüdi, panin manokaga mõõtes avanemise hetkeks 1.2bar. Reaalne elu on erinev "laboritingimustest", alustama peab miinimumrõhust ja siis vaikselt juurde kruttima kuni soovitud taluvuspiirini.
EDIT: To Triibutu: Vana originaalturbo pidas peale kuulklapi lisamist vastu 20km seejärel olid labad korpuses!!! Nagu ikka juhtuvad sellised probleemid kõige ebasobivamal finantsmajanduslikul hetkel. Natuke olin ka ise süüdi, panin manokaga mõõtes avanemise hetkeks 1.2bar. Reaalne elu on erinev "laboritingimustest", alustama peab miinimumrõhust ja siis vaikselt juurde kruttima kuni soovitud taluvuspiirini.
- Cyber
- Täiesti Mõttetu Mölaööbik
- Postitusi: 14416
- Liitunud: K Mär 03, 2004 9:25
- Asukoht: Tallinn
- Auto: 9000 '96, V70 '03
- Kontakt:
Äkki siis oleks mõte panna see jubinas PEALE vahejahutut? Seal pisut jahedam. Tegelikult ei suurene õhutemperatuur seal turbos sadades kraadides.Kuna õhk sealt üsna ruttu läbi käib, tekib temperatuuritõus ainult mõned kraadid(no kümme-15 ehk) .
Muidu hõõguks sul kogu sisselase .


Algselt postitas: qdwin
Jahedat õhku saab rohkem kokku suruda. Peale turbost läbikäimist temeratuur suureneb sadades kraadides ja õhk paisub - suureneb ka surve vastavalt. St õhukogus mida kokku pressitakse on erinev.
No aga siis ju peakski MBC appi tulema ja turbo tagant ära lükkama või mis? Või tegutseb säärasel juhul MBC teatud viivitusega?
Aga ikkagi. Mismoodi veenduda, et turbo peab pingele vastu? Kas järsku peaks ennetava remondi ette võtma ?
Algselt postitas: Cyber
Äkki siis oleks mõte panna see jubinas PEALE vahejahutut? Seal pisut jahedam. Tegelikult ei suurene õhutemperatuur seal turbos sadades kraadides.Kuna õhk sealt üsna ruttu läbi käib, tekib temperatuuritõus ainult mõned kraadid(no kümme-15 ehk) .Muidu hõõguks sul kogu sisselase .
![]()
http://www.turbo.ee/index_publications_ ... rticle=111
siin räägitakse kuni 180 kraadist

[Trionic]: 9-5 kapoti all peabki midagi logisema..
[IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG]
[IMG]http://images.spritmonitor.de/395941.png[/IMG]
Algselt postitas: Cyber
Äkki siis oleks mõte panna see jubinas PEALE vahejahutit? Seal pisut jahedam.
kas LPT-de WG-ti (FPT-del BPC sisendvoolik) minev voolik ei tule mitte kollektori lähedalt ehk peale Intercoolerit?
Ehk siis sisuliselt nagu olekski peale vahejahutit. Võibolla eksin ka.