Algselt postitas: maxuud
Natuke kriitikat ka nende emotsionaalsete tegijate suhtes, kelle arvates peab "meesterahvas = autoremondiluksepp"
Selline arusaam pärineb meie isade ajast, nõuka ajast, mil oli 4 marki sõidukeid ja peeti justkui iseenesest mõistetavaks, et mees putitab oma liikurit ise.
Kahjuks on selline arusaam liikunud koos poegadega kaasa tänasesse päeva ning kasutatakse väljendeid: "kui sul just puupea ei ole ja käed p... välja ei kasva siis teed selle asja ise ära", andmata endale aru, et tänane tehnika on siiski natuke teisem kui tolleaegne, lisaks veel välismaine kuhu on "natuke" rohkem inseneride teadmisi sisse pandud.
Tegelikult on küsimus puhtalt pealehakkamises, tehnilises taibus, huvis, ajas ja varustuses. Autode südamed on aastakümneid üsnagi sama loogikaga töötanud. Poldid-mutrid käivad endiselt päripäeva kinni ja vastupäeva lahti (on erandeid). Ainult elektroonikat on juurde tulnud. Remontimisel tuleb ikka vaadata, kust legot arutama hakata ja meelde jätma, kuidas kokku tagasi käib - nii lihtne see ongi.
Minu tutvusringkonnas on väga palju erinevaid inimesi. Mõni ei jaga autost mütsigi, mõni tunneb kerget huvi, mõni on eriline autopede. Kellelegi ei saa tema olemust pahaks panna. Kedagi ei saa sundida midagi tegema.
Isiklikult proovin lihtsamaid asju oma auto juures ise nokitseda. Õli ei viitsi vahetada, kuna õlivahetusel moodustab tööraha õli hinnast suht väikse osa ja pealegi tuleb ju siis hakata leiutama, kuhu vana õli panna jne. Lihtsam on teenindusse sõita.
Lõppkokkuvõttes - huvi on, taipu on, siis leiad ka nokitsemise aja, koha ja tööriistad.