Eesti Saabiklubi foorum

Algselt postitas: mad1

ühiskond just soosib, toodab ja ootab kitsa silmaringiga spetsialiste, kes on tugevad omal erialal..samas on professionaalsus kõigil aladel võimatu, sest infotulv on liiga kiire ning mahukas. Sellest tulenevalt ühinevad eri projektide tarvis ka eri alade teadlased, et saaks edasi minna...

Krt.... suurepärane lause, ausalt. Paremini ei saakski öelda.

Kuskilt kirjandusest?

ka isetegija siin - guilty as charged . kel inglise keel probleemiks pole, siis saabcentral-ist saab iga kell vastuse. sealsed vennad poevad kasvõi nahast välja, et sinu probleemile lahendus leida. saabcentral ongi pigem nagu virtuaalne remonditöökoda. endal tihtipeale on raskusi probleemi seletada, kuna ei tea eestikeelseid termineid, samas võin WIS-i pmst une pealt ette vuristada .

pooldan väga isetegemist ning informatsiooni vaba levikut, samas mõistan ka neid, kes ärilistel põhjustel ei saa oma sõna sekka öelda.

Algselt postitas: maxuud
Natuke kriitikat ka nende emotsionaalsete tegijate suhtes, kelle arvates peab "meesterahvas = autoremondiluksepp"
Selline arusaam pärineb meie isade ajast, nõuka ajast, mil oli 4 marki sõidukeid ja peeti justkui iseenesest mõistetavaks, et mees putitab oma liikurit ise.
Kahjuks on selline arusaam liikunud koos poegadega kaasa tänasesse päeva ning kasutatakse väljendeid: "kui sul just puupea ei ole ja käed p... välja ei kasva siis teed selle asja ise ära", andmata endale aru, et tänane tehnika on siiski natuke teisem kui tolleaegne, lisaks veel välismaine kuhu on "natuke" rohkem inseneride teadmisi sisse pandud.

Tegelikult on küsimus puhtalt pealehakkamises, tehnilises taibus, huvis, ajas ja varustuses. Autode südamed on aastakümneid üsnagi sama loogikaga töötanud. Poldid-mutrid käivad endiselt päripäeva kinni ja vastupäeva lahti (on erandeid). Ainult elektroonikat on juurde tulnud. Remontimisel tuleb ikka vaadata, kust legot arutama hakata ja meelde jätma, kuidas kokku tagasi käib - nii lihtne see ongi.

Minu tutvusringkonnas on väga palju erinevaid inimesi. Mõni ei jaga autost mütsigi, mõni tunneb kerget huvi, mõni on eriline autopede. Kellelegi ei saa tema olemust pahaks panna. Kedagi ei saa sundida midagi tegema.

Isiklikult proovin lihtsamaid asju oma auto juures ise nokitseda. Õli ei viitsi vahetada, kuna õlivahetusel moodustab tööraha õli hinnast suht väikse osa ja pealegi tuleb ju siis hakata leiutama, kuhu vana õli panna jne. Lihtsam on teenindusse sõita.

Lõppkokkuvõttes - huvi on, taipu on, siis leiad ka nokitsemise aja, koha ja tööriistad.

Suurema osa oma autode pedereerimisest teen ma ise.Koledamad remonditoimingud lasen esindustes teha.Mitte,et ise ei oskaks-viitsiks,vaid et neil sujub mõni asi kiiremini-paremini.Ma kalkuleerin.
Kui ma tahan professionaalsel tasemel tehtud nišimuusikat kuulata,lähen sõber mad1`le külla ja lasen midagi "haiget"enesele ette mängida.Popimaid asju lähen näiteks itaaliasse kontserdile kuulama(enam ise ei ürita selles valdkonnad osaleda).
Kunstliigesed lasen herr Tog`l eneselele külge ehitada,kui kunagi vaja peaks olema.Tema oskab seda tööd hästi,aga enda saabi laseb ta minul remontida.
Kitsekasvatusega ma tegeleda ei viitsi(ega ka oskaks vist). Parandan parem autosid edasi....

Kogu isetegemine sõltub täielikult autost ja võimalustest. Omadest kogemustest rääkides siis enne 9-5 omandamist tegin kõik asjad oma 92 aasta passatil ise või koos isaga (nö nõukaaegne autojuht, kes remontis kõike ise).
Kuid nüüd pole mul enam õigeid tingimusi ning elektroonika ja juhtmete hulk autos paneb kerge piduri peale, sest kui midagi p...e keeran siis maksan valusalt, seepärast olen suuremad asjad hoolduse jaoks jätnud. Piduriklotside ja udutule vahetamise kavatsen siiski ise ette võtta.