Üle 300hj on küll suuremaid pihusteid vaja, muidu läheks segu ohtlikult lahjaks.
Pihusti on nagu elektrooniline klapp, mida ECU juhib pingeimpulssidega, ehk siis elektroonikute keeles öelduna PWM (Pulse Width Modulation) pingega. Mida pikemad on 'pritsin' impulsid võrreldes 'ei pritsi' olekuga, seda rohkem kütet silindritesse läheb. Siis aga saabub piir, et puht füüsiliselt ei mahu vajalikul määral kütet pihusti düüsist välja. Selleks siis veidi vägevam pihusti, mis pihustab sama 'pritsin' - impulsi jooksul rohkem kütet e. piltlikult öeldes 'auk on suurem'.
Lõpuks jääb ka pump nõrgaks, sest 'auk' võib olla kuitahes suur, aga kui pump ei suuda nii palju kütet ette anda, pole sellest mingit kasu.
Nii peaks nagu asi toimima.
Väike uuring turbo kohta ???
Ja selleks hetkeks ,kui punane prits hakkab end ammendama ning pumba kapasiteet ebapiisavaks muutuma,ei mahu ka piisavalt kokkusurutud õhku ja
põlenud gaase hingamistorudest läbi ning klapid ei suuda piisavalt tihedalt sulguda jne. Asjad hakkavad küberneetiliseks muutuma.
Kahju,et sellised mootoriteooriajumalad,nagu käigukastiJürka pole viitsinud midagi oma ammendamatust tarkusevaramust kusagile üles riputada.Tsiteerides
Jürka lausutud vana jänkide tõdemust-"Kui teil peale ülimalt töö- ja rahamahukat mootoriforsseerimist on säilinud 30% algsest võimsusest,siis on teil veel hästi läinud":head:
Mina oma haugiajuga ehitasin ja tuunisin oma üle-eelmisi kümneid Saabe,panin tohutult energiat ja materjaalseid vahendeid sinna sisse,aga oluliselt tuntavat võimsuselisa ei saavutanud,või kui saavutasin,siis millegi purunemise hinnaga.
VT-ehitamise ajal olime Jürkaga juba kolleegid ning nii VT,kui Griffin said tunda üpris proffi lähenemist,mida ilmekalt tõestasid ka dyno tulemused:notworthy: Eriti keeruline oli vabalthingava Griffiniga,millel
puudus vajalik vääne madalatel pööretel.Enda mõistusega oleks läinud ka jämedama väljalaske teed-õnneks tegi Jüri füüsikavalemite abil puust ette,et siis oleks vääne läinud veelgi kõrgemasse diapasooni.Tõmbasime siis Iisakuga
Griffinil hoopis väljalaskes "kõri koomale"-panime ühe elemedi 2" ja tulemus oli muljetavaldav.
Iga targa inimese nõuanne andis kohe ja tuntavaid tulemusi paremuse poole nii Griffil,kui VT`l.Ainus nõuanne,mille ma kõrvade vahelt läbi lasin lipsata,oli mõlema mootori totaalne õlitussüsteemi kontrollimine,kuna kõik väitsid hammasrataspumba pommikindlaks olevaks.Paraku läks selle eiramine 2 auto peale ligi 100kilo maksma
Jutu point on,et pole mõtet jalgratast leiutada-tuleb küsida targematelt,uurida kirjandust,kasutada teiste kogenumate abi jne.On väjem valus rahakotile(Saabile ka).
põlenud gaase hingamistorudest läbi ning klapid ei suuda piisavalt tihedalt sulguda jne. Asjad hakkavad küberneetiliseks muutuma.
Kahju,et sellised mootoriteooriajumalad,nagu käigukastiJürka pole viitsinud midagi oma ammendamatust tarkusevaramust kusagile üles riputada.Tsiteerides
Jürka lausutud vana jänkide tõdemust-"Kui teil peale ülimalt töö- ja rahamahukat mootoriforsseerimist on säilinud 30% algsest võimsusest,siis on teil veel hästi läinud":head:
Mina oma haugiajuga ehitasin ja tuunisin oma üle-eelmisi kümneid Saabe,panin tohutult energiat ja materjaalseid vahendeid sinna sisse,aga oluliselt tuntavat võimsuselisa ei saavutanud,või kui saavutasin,siis millegi purunemise hinnaga.
VT-ehitamise ajal olime Jürkaga juba kolleegid ning nii VT,kui Griffin said tunda üpris proffi lähenemist,mida ilmekalt tõestasid ka dyno tulemused:notworthy: Eriti keeruline oli vabalthingava Griffiniga,millel
puudus vajalik vääne madalatel pööretel.Enda mõistusega oleks läinud ka jämedama väljalaske teed-õnneks tegi Jüri füüsikavalemite abil puust ette,et siis oleks vääne läinud veelgi kõrgemasse diapasooni.Tõmbasime siis Iisakuga
Griffinil hoopis väljalaskes "kõri koomale"-panime ühe elemedi 2" ja tulemus oli muljetavaldav.
Iga targa inimese nõuanne andis kohe ja tuntavaid tulemusi paremuse poole nii Griffil,kui VT`l.Ainus nõuanne,mille ma kõrvade vahelt läbi lasin lipsata,oli mõlema mootori totaalne õlitussüsteemi kontrollimine,kuna kõik väitsid hammasrataspumba pommikindlaks olevaks.Paraku läks selle eiramine 2 auto peale ligi 100kilo maksma
Jutu point on,et pole mõtet jalgratast leiutada-tuleb küsida targematelt,uurida kirjandust,kasutada teiste kogenumate abi jne.On väjem valus rahakotile(Saabile ka).

Saabidega seotud voodoo ja -abi
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
-
- Jaan Tatikas
- Postitusi: 2342
- Liitunud: T Sept 28, 2004 19:42
- Asukoht: Tallinn ja Elva
- Auto: 9-5 Aero
Kui naine või Hemi on lahked siis Klassik ja tonnine või veel mõni Aero
Just just, Sinul läks see maksma matemaatiliselt 50K auto kohta. Minul juba 10korda vähem. Ja hetkel on kulgemine 0,9-1,0 bar juures täiesti nauditav ja piisav (vist).Algselt postitas: Trionic
Ainus nõuanne,mille ma kõrvade vahelt läbi lasin lipsata,oli mõlema mootori totaalne õlitussüsteemi kontrollimine,kuna kõik väitsid hammasrataspumba pommikindlaks olevaks.Paraku läks selle eiramine 2 auto peale ligi 100kilo maksma
Jutu point on,et pole mõtet jalgratast leiutada-tuleb küsida targematelt,uurida kirjandust,kasutada teiste kogenumate abi jne.On väjem valus rahakotile(Saabile ka).![]()
Saksast äratoomine ise läks 10 kilo.

Saabidega seotud voodoo ja -abi
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
Algselt postitas: sebastian
Üle 300hj on küll suuremaid pihusteid vaja, muidu läheks segu ohtlikult lahjaks.
Pihusti on nagu elektrooniline klapp, mida ECU juhib pingeimpulssidega, ehk siis elektroonikute keeles öelduna PWM (Pulse Width Modulation) pingega. Mida pikemad on 'pritsin' impulsid võrreldes 'ei pritsi' olekuga, seda rohkem kütet silindritesse läheb. Siis aga saabub piir, et puht füüsiliselt ei mahu vajalikul määral kütet pihusti düüsist välja. Selleks siis veidi vägevam pihusti, mis pihustab sama 'pritsin' - impulsi jooksul rohkem kütet e. piltlikult öeldes 'auk on suurem'.
Lõpuks jääb ka pump nõrgaks, sest 'auk' võib olla kuitahes suur, aga kui pump ei suuda nii palju kütet ette anda, pole sellest mingit kasu.
Nii peaks nagu asi toimima.
Ja suurem prits järeleaitamises oleval mootoril eeldaks suuremat õhukogust,mille piiravad ära sisselase ja nukafaasid
ja...ja...ja............
Saabidega seotud voodoo ja -abi
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989
www.ferdinand.ee – Autodiagnostika – SAAB diagnostika, remont ja elektritööd – AAC Ferdinand OÜ - tel. 5272989