Eesti Saabiklubi foorum

Inimene õpib kuni elab, antud juhul siis seda, et mutrite-poltide kinnioleku kontroll, pärast lahti-kinni keeramist ei kehti sugugi ainult rataste puhul.
Lahtiseletatult oli lugu järgmine.
Käisime nädalavahetusel Võrumaal, mis oli Plörtsu jaoks teine pikem ja esimene kruusateid hõlmav sõit pärast talve. Juba kohale jõudmisel tundus, et Plörtsu hääl on muutunud kuidagi plörisevamaks, arutlesime, et ilmselt tuleb koju jõudes ikka karpa üle vaadata ja puhastada. Jätsin siis esmaspäeval Ryhkija Pokumaale ja asusin ise tagasiteele - ja mida kilomeeter edasi, seda hullemaks Plörtsu hääl muutus. Mõte, et ma peaksin ilma tarkde raamatute abita kusagil teeveeres ja, väga tumedate pilvede järgi otsustades, peagi algavas vihmas karburaatoriga mässama hakkama, tundus mulle väga kahtlane - pea kindel viis, kuidas teele jääda. Nii ma siis ei avanud isegi mitte kapoti kaant , vaid palusin ainult vanade autode kaitseinglit, et Tartusse jõuaksin. Jõudsin. Eile õhtul otsustasime Ryhkijaga koos vaadata, mis siis Plörtsul õieti häda on, niipea kui kapott lahti, oli meil mõlema pilt selge:

Ühelt poolt oli leegitoru väljalaskekollektori küljest täiesti lahti (ja et mitte mainimata jätta - eks teise poole poltegi andis kõvemini kinni keerata), õnneks polnud ära kadunud ei leegitoru ja kollektori vahele käiv junnkärakas (misiganes selle õige nimi on), ei kumbki polt ega isegi mitte seib. Nojah - sügisel sai ju sumps täielikult ära vahetatud... Oleksin ma hingest osanud sellist asja arvata, oleksin juba teel kapoti lahti teinud ja probleemi kõrvaldanud, aga... Siit moraal - kui auto hakkab vale häält tegema, tuleb alati kapoti alla vaadata, seda isegi juhul, kui oled kindel, et probleemi hetkel lahendada ei suuda - võib selguda, et probleem on hoopis muus ja täiesti lahendatav.

juuresolevalt pildilt ei näe tihendit, mis käib vl kollektori ja selle junni vahele.
mille olemasolu teeb veel auto hääle vaiksemaks.

juuresolevalt pildilt ei näe tihendit

Kui hästi vaadata, siis tihend on paremas alumises nurgas - punane juhe pisut varjab - õigemini niipalju kui tast järel on - põlenud metallkarkass. uus tihend oli õnneks kodus olemas ja sai ka paika pandud.

jah muidugi, nüüd näen.
ja veel, see suur et, et sinna junni ja sumpatoru vahele võiks ka näpuga mingit summutile mõeldud plöginat panna, mis kuumenedes kivistub. see kah aitab, et ebatasasused ei laseks gaase läbi.

Üritasime eile Plörtsule esitulede kojamehi installida, aga paraku - ürituseks see jäigi.
Kuigi meil on täielik kojameestesüsteem, ei ole seda ometigi võimalik Plörtsule külge panna, sest Plörts on aastast 1970, süsteem aga tundukse pärit olevat aastast 1974 ja vahepeal on süsteemi kinnitus totaalselt muutunud.
See:

eeldab kahe kinnituskoha olemasolu keskel ja lisaks veel nelja oma otstes. Plörtsul on aga keskel üks ja otstes eiühtki.
Seega - kui kellelgi vedeleb Plörtsule sobiv tuledekojamehesüsteem, siis olen rõõmuga nõus ta sellest vabastama. Plörtsule mittesobiva võin vastu anda! Samas otsin ka sellist traati, mille abil salongikütte ümberlülitus taas toimima panna - ajahammas on selle traadi lihtsalt katki hammustanud.

Käisin täna Rohuplörtsuga Tartu Autoasjas õli vahetamas ja pidureid ning amorte kontrollimas.
Nüüd on Plörtsu mootoris rohelist karva Comma aastaringseks kasutuseks õli, mis väljatöötatud nimelt 60.-te kuni 80.-te vanurite tarbeks.
20w-50 paneb küll veidi mõtlema, et mis see õli päris talvel teeb, aga ega me Plörtsuga päris talvel sõita kavatsegi.
Samast sarjast on ka suvine ja talvine õli olemas. Tont seda teab, kas see nüüd väga mõistlik liigutus oli, sest kirjaldusejärgi peaks siis järgmise vahetuse teegema 3200 kuni 4800 km pärast.
Link Comma kodulehele: http://www.commaoil.com/productsguide/view/6/262

Amortidest ja piduritest kirjutab Saabiiir ise ....

PS Meil on müüa paaris SAAB 96 summuti uhiuued kasutamata vahetorud (esimene ja tagumine, 21 € kokku asuvad Tallinna lähistel)!

eks see 20w 50 õli natukene karm ole. eriti kui mootor külm ja ilm kah külm. egas ta suurt midagi muud teha või, kui liigse geneka pingutuse korral tekstoliithammaka võib aidata tükkideks teha, ei muud.

eks see 20w 50 õli natukene karm ole. eriti kui mootor külm ja ilm kah külm. egas ta suurt midagi muud teha või, kui liigse geneka pingutuse korral tekstoliithammaka võib aidata tükkideks teha, ei muud.

Ivomets, sa mõtlesid, et kui genekarihm on liig pingule veetud või?
Ja see auto ei pea päris külmaga üldse sõitma - plaanitav puhkepaus novembrist lume minekuni, milleks otsime talle Tartus jätkuvalt sobivat kuiva küülikuurgu (loe maapealset garaaži).

Küsimus, kuidas hooldada 95 tagaamorte?
Korjamokäsikirja räägib, et iga 20000 km tagant tuleb kontrollida õlitaset ja vajadusel lisada kvaliteetset amordiõli. Milline on kvaliteetne amordiõli ja kuskohast seda osta saab?

Noorusliku hinge ja väärika olemusega Rohuplörts pole küll veel spaatuusikut võitnud, kuid oma ihu unarusse jätnud pole ta sellest hoolimata.
Teatavasti on ühe daami kõige kurjemaks vaenlaseks – te arvate et kortsud? ei! –rooste muidugimõista! Kuna paksu mingikorra pealekandmine seda olematuks ei tee, tuli alustada algusest.
Kõigepealt kinnitasin elektritrelli otsa lihvketta ja eemaldasin sellega rooste – enamikes kohtades tuli nähtavale haljas plekk, ühes kohas aga auk

Seejärel pintseldasin haljakslastud kohad roostesurmaga üle. Kuna 24 tunni möödudes oli eelmisel päeval haljana säranud plekk kattunud kollaka (mitte, nagu pidanuks, halli) kihiga, siis sai seda protseduuri korratud. Paar päeva seista lastud ning, kuna toon mulle ikka veel ei meeldinud, kolmandatki korda samad kohad üle käidud.
Seejärel lasin tal veel mõned päevad seista, kutsusin Ryhkija appi ning me asusime järgmise etapi kallale. Esmalt roostesurmaga ülekäidud kohad karukeelega uuesti haljaks, seejärel atsetooniga puhtaks:

Nüüd segasime kokku nii happekrundi kui ka kruntvärvi ning hakkasime pihta – mina happekrundiga ees

ja Ryhkija 15 minutit hiljem kruntvärviga järel.

Tunnike seismist ja algupärane tirooliroheline peale:

Kuna tegemist pole kaugeltki püsivärviga, vaid seekord oli eesmärgiks juba tekkinud rooste eemaldada ja uue teke, niipalju kui võimalik, välistada, siis ei kasutanud me kusagil pahtlit. Kui ma kunagi rikastun (ehk saan loteriivõidu või siis miljonärist armukese ) ja ta täielikku värvimisse läheb, eks siis paistab, kust ja kui palju pahteldada vaja on, seda enam, et selle ühe, roostekihi all peidus olnud auguga tuleb pöörduda mõne osava keevitaja poole – see on nimelt väga pahas kohas, aga samas nii olulises, et pahtliga ma selle koha peal küll mängima ei hakka, see küsib korralikust plekist korralikku tükki.