Eesti Saabiklubi foorum

Algselt postitas: suvekas
Olen SAABNINETHOUSANDiga igati nõus ja sellepärast mul neid polegi seal all, iseasi kui sinna panna mingid lisa kaugtuled aga nad jääksid nii madalale ja seega jällegi mõttetud.

Kui ksenoonid on, siis pane sinna päevasõidutuled.

Kahjuks pole ksenoone, muidu paneks küll päevasõidu tuled sinna alla, et ei peaks ksenoone põletama.

Tagumist udutuld kasutan vaid ekstreemsetes ilmaoludes, esimesi udus ja vihmas.
Mitte, et ma nendega paremini näeks - pigem meeldib mulle mõte, et ma ise olen võib-olla vastutulijatele paremini nähtav.

Udutuled on igati head, nad valgustavad madalalt (lumi, vihm jne ei peegelda tagasi) ja teeservi. Mul on päris palju selliseid olukordi kus teeserv on ainuke mis orienteeruda aitab. Aga loomulikult liigne jõulupuu jällegi pimestab vastutulevat juhti!

Aga ma olen väga vastu haiglasele kombele kasutada ainult udutulesid ja parktulesid! See on samavõrra ohtlik kui punase tulega ristmikule sõit! Meenutage näiteks kurikuulsat Tartu-Tallinn maanteed oma mõningate hea nähtavusega pikkade sirgetega, mis on aga laipadega palistatud. St. sirge nagu sirge ikka aga teel on pikk lohk sees. Isegi lähituled ei pruugi auto lohu sees olles välja paista. Kui kõrgel on udutuled maapinnast? ca 30 cm? Aga milline on lähitulede kõrgus maapinast? 2x või pigem 3x kõrgem kui udutulede oma? Vastavalt võib olla ka lohu sügavus 2x või 3x suurem, ilma et auto peitu poeks?

Algselt postitas: tõh
Tagumist udutuld kasutan vaid ekstreemsetes ilmaoludes, esimesi udus ja vihmas.
Mitte, et ma nendega paremini näeks - pigem meeldib mulle mõte, et ma ise olen võib-olla vastutulijatele paremini nähtav.

Olen nõus täitsa sellega, et kui lumi (ja muud ekstreemsed olud) kasutada neid tulesi. Vastavalt sellele on ka kiirused.
Pole aga nõus sellega, et iga ilmaga on vinge kasutada neid tulesi.
Hea märkus qdwin'ilt. Näed, et 'kaugelt tuleb auto, aga kui möödasõidul oled kõrval, on hoopis nina otsas'.
Ning, kuidas saab sinna panna 'päevasõidutulesi'? Kas siis ei kasutata neid hetkel nõnda moodi? 'Ma-ei-jõua-osta-ksenoon-pirne' stiilis.. Panen siis udutuled.
Äkki oleks parem põhjus: 'ma-ei-jõua-osta-autot-ja-sõidan-bussiga'?

Udutulede asemele päevasõidu tulesid panna ei või, kuna need asuvad liiga madalal? Oli mingi min kõrgus maast, kus päevasõidu ja lähituled võisid asuda.

Natuke tuledest ja kasutamisest.

Kood 205. Eesmised udulaternad

Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud;

2) lubatud on kasutada või tähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;

3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;

4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;

5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;

6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm;

7) ekraanile langeva valgusriba ülemine piir peab olema 5 m kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra:

Tabel 2

Mõõtmed millimeetrites

H u
kuni 350 0
351...500 50
501...650 100
651...750 150
751...850 250
851...1000 300


Joonis 11. Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem.
vt lisatud pilti.


A – eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte läbiv rõhttelg;
B – ekraanile projekteeruv valgusriba;
C – teepind;
u – valgusriba ülemise piiri ja laternate optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe;
H – eesmise udulaterna optilise keskpunkti kõrgus teepinnast.

Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/18/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.

[RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]

Kood 207. Päevatule laternad

Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede asetamine keelatud;

2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega;

3) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2;

[RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]

5) lubatud on kasutada või tähisega päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL». Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;

6) peab olema välistatud kasutamine koos lähi-, kaug- ja udutuledega.

Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi);

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.

[RTL 2002, 106, 1575 – jõust. 01.01.2003]

Lisatud failid

Kasutasin samuti suht tihti udukaid, eriti kui pimedatel sügisõhtutel oli vaja teel olla. Valgustab teeäärt ja metsapiiri, kust põdrad-kitsed peale kargavad. Võib olla need, kes neid vihkavad ja ei kasuta, ei ole äkki linnast välja saanud?
Olen suht tihti kohanud tee ääres looma helkureid ja seda ka just tihti tänu udukatele.

Praegu naudin Hella 3000 valgustust, lahe!

Mind niiväga ei häirigi esimeste udutulede kasutajad kui tagumiste. Eile õhtul Rakvere poolt Tallinna sõites nii mõnigi arvas, et on õige neid kasutada. Nähtavus oli mu meelest täiesti normaalne, kohati sadas kerget vihma. Nägin kõikide tagatulesid ilma udutuledeta nii kaugele kui silm seletas. Seda aga ainult seni, kuni maniakid oma hirmsate punaste laternatega mulle ette sõitsid. Vilgutasin neile küll kaugtuledega, aga ei midagi. Ei saa aru mis asi see sunnib iga väikse vihma korral selle tule sisse lülitama, kas hirm on nii suur, et keegi tagant sisse sõidab või? Päris räigelt pimestab see tuli/tuled igaljuhul.

Saadan endamisi ikka kuradeid lendu, kui keegi asula sees kasutab udutulesid olgu ilm milline tahes. Ja seda juhtub ütlemata palju.

Sven399 sinu postitusest ei selgu udukate kasutamise (sisselülitatud asendi) kohta paraku midagi.

Nendest reageerimisaegadest ja pidurdusteekondadest on siin kuskil juba juttu olnud: tänu udutuledele näed sa paremini, kellele sa otsa sõidad, kuid reageerida ja pidurdada ei jõua niikuinii.

Kui udutuled näitavad mitte kaugemale kui 25 m ja auto sõidab kiirusega 90 km/h ehk 25 m/s, siis peaksid 1 sekundi jooksul tumepruuni põtra märkama, reageerima, nulli pidurdama ja loomast mööda roolima. Suht lootusetu, tegelikult.

Teisalt võiks udutulede laiem valgusvihk neid metsloomi eemale peletada, krt seda teab...

Algselt postitas: NO FEAR
Kasutasin samuti suht tihti udukaid, eriti kui pimedatel sügisõhtutel oli vaja teel olla. Valgustab teeäärt ja metsapiiri, kust põdrad-kitsed peale kargavad. Võib olla need, kes neid vihkavad ja ei kasuta, ei ole äkki linnast välja saanud?
Olen suht tihti kohanud tee ääres looma helkureid ja seda ka just tihti tänu udukatele.

Praegu naudin Hella 3000 valgustust, lahe!

EDIT: Sel aastal tõstatus udutulede teema ligi poolteist kuud hiljem, võrreldes eelmise aastaga: http://www.saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=6411. Äkist teemade liitmine abiks?

Algselt postitas: maxuud
Saadan endamisi ikka kuradeid lendu, kui keegi asula sees kasutab udutulesid olgu ilm milline tahes. Ja seda juhtub ütlemata palju.

Sven399 sinu postitusest ei selgu udukate kasutamise (sisselülitatud asendi) kohta paraku midagi.

Liikluseeskirjas on kirjas:

§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

§181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

§2.(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.

Eelmine postitus oli neile, kes arutlesid kas Saabil võiks udutuled asendada päevasõidutuledega.

ettepanek, kui keegi teab kedagi, kes teab kanal2 kedagi ...

selle tulede teema (ka kaugtulede kasutamise 4 realisel eraldusribaga maanteel) võiks näituseks "kanal2" Reporter läbi mämmutada (oleks neist ka mingit reaalset kasu suvalise BS asemel), sest liiklussaateid, kus nendel teemadel tavaliselt räägitakse - nn "tavaline inimene" ju ei vaata

Edit: kui liilkuseeskirjas olek kirjas ka udutulede kasutamise max kiirus - näiteks 60 km/h. Sest selge on ju see, et HALVA nähtavusega ei saa ju kiiresti sõita - OHUTULT!!!

Nojah, mul kasutuses ju lisakaugtuled, õigus, too üldse omaette teema.

Aga Saabil ja Galaxyl kasutasin ikka ka udukaid. Minu jaoks oli argument see, et pimedal ajal ma üle 300 meetri ei näinud ning eks ma siis kasutasin. Ja ei tehtud ka mulle selle eest midagi. Õnneks!

Algselt postitas: maxuud
Saadan endamisi ikka kuradeid lendu, kui keegi asula sees kasutab udutulesid olgu ilm milline tahes. Ja seda juhtub ütlemata palju.

Ise ma asulas udutulesid ei kasuta, kuna ei näe sellel mõtet, aga milles su probleem on? Pole küll märganud, et teiste udutuled mind pimestaks või muul moel häiriks.

Loetlen asula(linna)siseseid tegureid ja veel teisigi asjaolusid mis niigi juhilt kõrgendatud tähelepanu nõuavad või siis sootuks seda hoopis hajutavad. Jutt käib eriti praeguse aastaja kohta.
- pimedat aega on ööpäeva jooksul rohkem kui päevavalget
- pidevalt tuleb taevast sademeid
- teekate on pidevalt märg
- teekate on pidevalt libedam kui kuival aastaajal
- tähelepanuvõime, reageerimisaeg ja pidurdusteekond on pikem
- teekattelt ja nägemiskõrguselt helgivad vastu: tänavavalgustus, valgusfoorid, liiklusmärgid, hoonete valgustus, kõikvõimalikud valgustatud ja valgustamatta reklaamikandjad
- tuuleklaas on pidevalt märg
- töötavad kojamehed
- pimedas autos särab vastu valgustatud armatuurlauad
jne.jne.

Kõige selle juures lisandub nüüd juurde täiendav paar (udu)tulesid (ja neid tonte ei ole vähe), kellele pole mõistlikku põhjendust nende kasutamise kohta asulaliikluses. Tihti isegi maanteel mitte.

Kõik see ei ole nii häiriv kui liigud igapäevaselt sama teed pidi ja sulle tuttavas asulas, aga kui see nii ei ole.
Mõelda tuleb lugupidavalt ja heatahtlikult teistesse liiklejatesse isegi kui sind need udukad ei häiri. Ei häiri, teistki, kolmandatki mitte aga neljandat juba häirib aga kes seda talt küsib.

Sa küsisid otse, ma vastasin sulle otse.
Liiklusreeglid,- eeskiri on täitmiseks.

Väike võrdlusmoment ka siia juurde mõtlemiseks.
Kas vanema auto omanik (kellel esimesed udukad puuduvad), peaks siis appi karjuma ja "püssi (auto) nurka viskama" kui vähegi halvem ilm ja ootama lootusrikkalt tee ääres olude paranemist, et sõitu jätkata. Ei, ta liigub edasi olenematta ilmast ja saab hakkama ilma udukateta.

Mina olen üks nendest udutulede pimedast kasutamise vastastest. Võib õelda küll, et mind ei häiri ja las sõidavad, aga reaalsus on see, et vastutulev udu- ja pooltuledega auto pimestab oluliselt rohkem, kui lihtsalt pooltuled. Kogemused tänasest õhtust. Eriti kui lisada lisaks pimedusele ka vihm. See jutt, et on hea kasutada, kuna teepervele näeb paremini on minu meelest jama. OK, näeb küll, aga mis kasu sellest on? Oluline info on see, mis toimub palju eespool, kui liikuda kiirusel 90..100km/h. Samal põhjusel ei ole mõtet põletada lähi- ja kaugtulesid koos, sest efekt oleks nähtavuse suhtes negatiivne (seda üldjuhul, on ka üksikuid erandeid).

Algselt postitas: NO FEAR
Kasutasin samuti suht tihti udukaid, eriti kui pimedatel sügisõhtutel oli vaja teel olla. Valgustab teeäärt ja metsapiiri, kust põdrad-kitsed peale kargavad. Võib olla need, kes neid vihkavad ja ei kasuta, ei ole äkki linnast välja saanud?
Olen suht tihti kohanud tee ääres looma helkureid ja seda ka just tihti tänu udukatele.

Praegu naudin Hella 3000 valgustust, lahe!

Mina täiesti nõus! Kasutan pimedal ajal trassil sõites kogu aeg udutulesid! Reguleeritud on nad metsa. Mida on mul vaja vaadata eest? Seda mida ma näha tahan näitavad lähi ja kaugtuled! Nagu no Fear juba tunnistas,üllatused tulevad metsast!! Kas minu "metsa" regullitud udukad pimestavad vastutulijaid? Ei usu,sest siis antakse ju täiedega märku ja rekkamehed eriti nalja ei mõista,kui täistulede ümberlülitamise viimasele hetkele jätad!! Linnas liigeldes,kus põlevad tänava laternad,pole tõesti udutuledest mingit kasu!

Ei hakka kogu maxuudi postitust siia ümber kopeerima
See oli piisavalt põhjalik.
Kodanikel, kes soovivad igal juhul, põhjuseta oma udukaid põletada soovitaks teha üks pikem seanss peegli ees.
Viisakas, endast ja teistest liiklejatest lugupidav juht ei otsi põhjusi LE eiramiseks funni pärast.
Kõigil liiklejatel juhtub apsakaid mille pärast on hiljem piinlik, ka minul.
Järjepidev LE eiramine aga, siinse näite põhjal- udutulede kasutamine (va päevasõidu tulede asemel, koos gabariittuledega ja mõnede harvade ekstreemsete ilmastiku tingimuste puhul), ei ole vabandatav.
Peace ...

See on teema mis erutab paljusid - nii normaalseid inimesi kui ka väikese "auga" mehi.
Ise kasutan udutulesid võimalikult vähe, siis kui lähituled hakkavad häirivalt tagasipeegeldama (olgu siis udu või lumesadu või kurat teab mis). Muul ajal ei näe nagu mõtet.
Kui keegi väidab et udukas on autol küljes kasutamise jaoks (kogu aeg), siis küsin tavaliselt vastu rippriista või urruaugu funktsioonide pideva kasutamise kohta.
Ja kuradi palju on neid süüdimatuid tolasid kes sõidavad nii öösel kui päeval, nii maantel kui linnas, udutuled säramas koos lähituledega. Ja igal pool foorumites on neil udutulepededel tuhat ja üks vabandust/õigustust oma käitumisele. Ei mingit kaaskodanikega arvestamist ega seadusekuulekust.

Mis teil viga on?
Iga liikluseeskirja mittetäitmata jätmise korral saad siin sellise sita kaela, et hoia ja keela. Krt, kas te pole siis tõesti kordagi rikkunud nö eeskirju? Ma ei väidagi, et põletan udukaid asulas ja veel vähem kasutasin udukaid koos parkidega. Loomulikult käitusin nõnda pimedatel sügis- ja talveöödel ja õhtutel. Ärge võtke, et ei näe paremini, sellisel juhul pange endale tavalised küünlad laternatesse ja sõitke rahus edasi, kasvõi 10 kmh. Pohuitõmm, nagunii teid miski ei ohusta, sõidate ju nii vaikselt. Kui ikka sõidate asulavälisel teel, kus ei ole üldse valgustust ja seda paartuhat kilti kuus, kas siis olete ka veel sellise jutuga, et hoolime teistest. Kui on udukad õieti reguleeritud ei peegelda need ei teisele autojuhile silma ega ei ole kahjulikud kellelegi. Tähtis on, et ise näeksid, mis ees toimub ja suudaksid vastavalt olukorrale reageerida. Kes arvab, et nagunii ei jõua midagi teha, kui kitsed-põdrad-jm loomad teel, siis eksite. Pöörduge lähimasse õppesõidukooli ja võtke lisatunde pimedas sõidu kohta.
Kui ikka näed helkureid tee ääres siis seda näed sa vähemalt 50 m ette ja selle ajaga, kui oled kiire reageerija, jõuad nii mõndagi teha, et ohtu vältida. Kui ei, siis kahju. Sellisel juhul ei ole ei udukatest ega ksenoonidest kasu. Tõesti.
Olen nii ära harjunud praegu, et sõidan lisakaugtuledega, milledeks on veel tavakaugtuledel ka 2x100W Hella 3000. Valgustatud teel on väga hea sõita. Mida tuhmim valgus ees, seda kiiremini teie silmad väsivad ja seda kiiremini muutute te nii teistele kui ka iseendale liikluses ohtlikuks.
Ja veel: kui jõuate asulasse, mille valgustus on alla igasuguse arvestuse, st iga 100m tagant on üks valgusti, kas siis sõidate ka täistuledega? Või võtate soovituslikult lähitulede peale? Poolas sai selle eest kunagi pidevalt trahvi, kui täiestuledega läbi põrutasid.
PEACE!:freak:

Hei kõik udutuledefännid!
Mõelge natuke tulede nime peale
UDUTULED - mis see teile ütleb? :

Mina kui UDU-TULE-FÄNN arvan,et Eestis on üks variant...udune suvi ja veel udusem talv!! Vot!!

OT
A mul polegi udutulesid. Polegi millestki pasundada.

Aga nendele meestele, kes seadust rikuvad ja sellest foorumis pasundavad ja pärast veel halavad kah, et seaduserikkumine ei leia foorumi heakskiitu - grow up.

Saabiklubi foorumirahvas on üle keskmise seadusekuulekas. Hoiame seda nii"!
Ma rikun ka vahel reegleid. Tunnistan seda, kuid ei tao endale foorumis vastu rinda, et kui kõva mees ma sellepärast olen. Häbi peaks tundma, mitte kiitlema.

Tonnise heas korras udukatest ei ole koos tavatuledega kasutades pimedal maanteel mitte midagi muud kasu, kui et näed 2-3 meetrit auto ette paremini kui ilma nendeta. 100 km/h ei ole just eriti vahet. Auto näeb ju põlevate udukatega agressivsem välja ja eks sellest siis komme neid kasutada (vist).
Muud põhjust ma ei näe...
Igatahes vastutuleva auto juhti oskavad need va udutuled pimestada rohkem kui teed valgustada. Seega leian et seadus on omal kohal.