Eesti Saabiklubi foorum

Analoog-tagasisidega (potekas) servo juhtelektroonika on tegelikult äärmiselt labane -- 1 komparaator (suva op.võimendi sobib), H-sild (4 transistori või spetskiip) ja paar takistit/dioodi.

Väga pädeva lahenduse saaks tegelikult vanast mudeliservost ja selle juhtimiseks sobivast skeemist. Purunenud (katkiste hammasratastega) servosid peaks igal mudelistil sahtlinurgas küllaga vedelema, millest nad oleks paari õlle või niisama aitähhi eest loobuma. Võib küsida näiteks siit. Ega nad uuest peastki suurt ei maksa...

Tänud triibutu, servo draiver 555 baasil oligi see mida otsisin

Abbott`i bleeder,mille ma VT Mitsule järgi kruttisin eeldaks veelgi suuremat
täpsust,kui 7,5 kraadi/per step.Väga marginaalselt lasi seda viimast lõppu kruttida-samas defenderiga sõites pole eriti oluline,kas 1,29,või 1,31 Bar.

Algselt postitas: suur

Algselt postitas: andreas
kas lisavedrude jaoks tuli pool-käsikaudu ka vajalikud augud tekitada, või on kinnituskohad juba olemas?

Oioi, Ega need lisavedrud ikka tehase poolt ette nähtud pole. Seega ainult vedrude hankimisega ikka ei pääse . Vedrud peaks olema kinnitatud modifitseeritud (lisaavaga) suurseibide külge, mille lisamine ongi üks raskeimaid asju kogu ürituse juures.
Lisavedrude paigutamise kohta on Qdwin Siia teemasse väikse skitsi lisanud.

Qdwini autot peab kiitma. Tubli töö oled/olete ära teinud.

Kui seibide paigaldus käib üle jõu, siis võib abi olla sellisest lahendusest

Pilt qdwini lisavedrudest:

Algselt postitas: Lennu
Kui seibide paigaldus käib üle jõu, siis võib abi olla sellisest lahendusest

Usun siiski, et seibidega saad sama tulemuse kiiremini ja lihtsamalt . Alguses, kui qdwin rääkis topeltvedrudest (juba ammu mingis foormi teemas), siis arvasingi, et ta on sarnase triki teind.

Olen näinud sellist varianti, et wastegate silindri ümber pannakse tavaline kinnitusklamber (sama, millega voolikuid kinnitatakse) ja selle alla plekist auguga liist. Kui kaks vedru, siis kaks liistu. Pilt on silme ees aga ei leia praegu.
Kuna qdwin arvas, et vedrude lisamiseks tuleb wastegate üldse küljest võtta (ja see on paras piin, eriti tagasi panemine!) siis "kinnitusklambri" variandiga saaks ilmselt kergema vaevaga hakkama...auto all opereerides.
Kitsas seal on aga mitte kõige hullem.
Klambri muideks saab ilusti ülevalt (kapoti alt) kinnitada, pääseb vabalt ligi ja selle juba prooviks ka paigaldasin.

edit. tegin kiirelt ühe 3D võimalikust kinnitusest:

Algselt postitas: Nastix
Kui wastegatel lisavedrusid kasutada, siis kas see hakkab ka fuel cut off'e tekitama ? Või, kui lugeda sinu järeldust, taastub masina kunagine võimekus ?

Kui väga jäigad vedrud panna, siis teoorias loomulikult.
2,0 LPT cut offi piir on vastikult madalal aga kuna surve lastakse ilma mingigi rõhuregulaatorita otse wastegatele pähe, siis ei. Õigemini ma ei usu.

Algselt postitas: qdwin
Kui väga jäigad vedrud panna, siis teoorias loomulikult.
2,0 LPT cut offi piir on vastikult madalal aga kuna surve lastakse ilma mingigi rõhuregulaatorita otse wastegatele pähe, siis ei. Õigemini ma ei usu.

Arvan, et cutoff LPT-ga tuleb küll ja isegi nõrgemate vedrudega.
Sisuliselt on ju C ja W voolik omavahel ühendatud (kui nüüd võrrelda FPT turboga BPC klapi olemasolul) ja kogu "C" rõhk läheb wastegatesse. Ja kui vedrudega asja pingutada, siis rõhk igal juhul tõuseb (sest wastegate enam ei lase üleliigset nii välja, nagu LPT-le kohane)...MAP sensor teatab sellest kiiresti ECU-le ja ongi cutoff platsis.
Peaks vist nii olema...

Ongi. Aga ega see cut offi piir ikka niiväga lähedal ka pole. Trionic ehk mäletab LPT numbreid paremini. FPT-l on see piir 1,3, Maptuni softi puhul 1,5. Kindlasti saab aga madalate pöörete puhul jaksu juurde kuna surve ei jaksa veel wastegatet lahti kangutada.

Siin on pilt wastegatest seestpoolt ja turbiinist endast:

LPT cutoff on erinevate allikate põhjal keskmiselt 0,85bar ja LPT lubab rõhku 0,4bar (+/- 0,03bar)...kergitada niisiis annab ja madalatel tuuridel kindlasti asi paraneb.
Umbkaudu 200 hobust oleks siis piir.
Kas LPT aju selle (0,85bar) rõhu juures ka normaalset segu valmistab, on muidugi omaette küsimus. Üsna võimalik, et LPT ajul on ainult langetatud cutoff piiri ning muidu on kõik sama, mis FPT ajul (ehk mingi marketingi trikk?) siis poleks erilist probleemi.

Nii Sinu masinal, kui Karlosas-i uuel on ju LPT ajud

Algselt postitas: qdwin
Nii Sinu masinal, kui Karlosas-i uuel on ju LPT ajud

Enda masina ajus ma julgeksin kahelda. Sinu "võibolla töökorras" BPC klapiga tõusis rõhk 0,6bar peale, mis pole enam sugugi LPT...pealegi ECU ikkagi klappi juhib, mis samuti pole LPT ajule omane.
Klapp krõbiseb mõnusalt, kui gaasi annad
edit: ühendasin R ja W voolikud ja rõhk läks ilusasti 0,4bar peale. Seega AutoGauge mõõdiku täpsuses ei saa nagu kahelda.
edit2: ja cutoff on mul ka 1,3-1,35bar nagu FPT ajul.

No nii. Sm. Suur ajab oma masina nüüd kuskile nähtavale kohale, sm. Sebastian laenab klappi ja vaatame kas Suur ka krõbistama hakkab!

Algselt postitas: qdwin
No nii. Sm. Suur ajab oma masina nüüd kuskile nähtavale kohale, sm. Sebastian laenab klappi ja vaatame kas Suur ka krõbistama hakkab!

Aga kas mul on kuhugi seda BPC-d ühendada.....? Vollad tuleb enivei BPC jaoks tekitada ja vastava pistiku olemasolus pole ma üldse väga kindel. aga mõttel on jumet

Peaasi kui juhe oleks. Krõbina saab juba süüte sisselülitamisel kätte.

Suur, ehk leiad ka vastava juhtme/pistiku kapoti alt
Vedeleb mul siin kaks klappi, üks minu endine, mida remontisin, aga tulemus esialgu nullilähedane (polnud õiget teraslehte-lamelli sulgevaks elemendiks) ja siis teine, qdwin klapp. Sedagi sai molekulideks võetud ja väga tundub, et õnnestus korda saada. Aga 0,6bar annab ta ilmselt sellest, et ECU-l selline soft peal...normaalse FTP masinaga oleks 1,0bar.

edit: kohe krõbiseb, nagu kapoti all gaasitrossi tõmbad..terasleheke klapi sees kargab ühelt magnetilt teisele ja seda kuuleb igal juhul

Algselt postitas: qdwin
Ongi. Aga ega see cut offi piir ikka niiväga lähedal ka pole. Trionic ehk mäletab LPT numbreid paremini. FPT-l on see piir 1,3, Maptuni softi puhul 1,5. Kindlasti saab aga madalate pöörete puhul jaksu juurde kuna surve ei jaksa veel wastegatet lahti kangutada.

LPT oli vist 0,85-0,95 ,FPT-1,3 ja Aero 1,4bar.
Vaadates varaseid teemasid,VT ja turbomise kohta-seal on kõikvõimalikud andmed ja näpunäited minu ja minust targemate poolt antud.Uued huvilised võiksid varasemaid teemasid läbi kammida,sest laisk,nagu ma olen,ei viitsi mitu korda üht juttu ajada.Õnneks Hr.Qdwin on kõik ilusasti aegade jooksul maha spikerdanud ja tema viitsib ehk ka rohkem jutustada;)
btw.tarkuseteradesse oleks juba romaani jagu materjali,aga pole aega ja viitsimist trükkida...

to suur: klapi pistik ripub radika kõrval ventika pistiku(te) lähedal.

Algselt postitas: Trionic
to suur: klapi pistik ripub radika kõrval ventika pistiku(te) lähedal.

Nii ongi. süüdlasele ring ümber tõmmatud:

Teema kisjub juba servast OTks. Lisan juba mingisuguseid oma kasimata LPT pilte Qdwini hästihooldatud FPT teemasse. Peaks vist mingi spliti tegema

Lisatud failid

Qdwini auto teemast (http://saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=3010) ebahuvitav turboplema :P eemaldatud. See sobib ehk paremini siia purustamistemasse.

Ühtlasi juhtus mul ka väike äpardus . Nimelt teemasid liites-lahutades muutus turbopurustamise teema ID (ja aadress), mistõttu mujal teemades turbopurustamise teemale viitavad lingid enam ei toimi. Kessee ütles, et summa ei olene liidetavate järjekorrast?

Veidi cut-off`st:

234 mootorid
LPT-kõigil käikudel baasrõhk-0,4bar. cut-off 0,65bar
FPT- 1 käik(baasrõhk- 0,4)2-5käik 0,9bar, cut-off 1,35(mõnes kataloogis 1,25)
aut.kast 2-4käik 0,7bar ,muu sama.(mõnes kataloogis cut-off 1,4bar)
Aero -nagu FPT,sajandikes on rõhud suuremad antud.

2o4 mootoritel väärtused veidi madalamad.
Teen vist Hr.Qdwini masinal loomkatsed,et täpne cut-off moment välja mõõta.

Eks seda cutoffi mõõdetakse ka nagu jumal juhatab, sellest ka kasutajate erinevad arvamused. Pealegi on silma järgi üsna kehv sõidu ajal mõõdikut passides seda õiget momenti tabada...nii on küll hea öelda, et jälgi pingsalt manomeetrit ja jäta meelde, millal "pea klaasi lendab"...reaalselt olen vähemalt mina küll alati erinevaid tulemusi saanud. Võibolla sellest, et näidik ei reageeri kiiretele rõhu muutustele väga adekvaatsel, küll aga MAP sensor reageerib momentaalselt...isegi millisekundi pikkune rõhu "peak" peaks olema ECU-le nähtav.
Võibolla parem variant oleks MAP sensori pinget jälgida täpse (osutiga) voltmeeriga...aga needki on tavaliselt üsna "uimased".
Täpsed manomeetrid on aga tavakasutajale suht kättesaamatud.
Tehase antud väärtuseid ka eriti kullana ei saa võtta. Näiteks MAP sensori kohta öeldakse, et väljundpinge on merepinnal atmosfäärirõhul umbes 1,9V...reaalselt aga on kõikumine täitsa olemas ja sellest ka cutoffi täpne "algus" kõigub masinalt-masinale suht palju.
Saan aru nii, et MAP sensor ei saa juba oma olemuselt kuigi täpne olla...ülitäpsed sensorid maksavad mitte vähe ja selliseid masstoodangu autodele ei krutita.
FTP ECU aga on (softiga) täpsele pingele gradueeritud ja seda ta MAP sensorilt ootabki moodustades AD muunduriga voldid bittideks.
Toon näite: ECU tahab cutoff pingeks saada näiteks 3,95 volti, üks MAP sensor annab selle 0,8bar juures, teine aga alles 0,75bar-ga või veel varem.

Sa oled väga täpselt ja õigesti asja tuuma tabanud.VT-l mõõtsin korduvalt täppisriistadega nii MAP`i väljundpinget,ülelaaderõhku digitaalse rõhumõõtjaga,mis jättis piigid mällu.Erinevaid sensoreid proovides sain ligi 0,5 bar.erinevust momendil,mil pihustid+pump
kinni löödi.

Mulle jäi mulje et cut off oli aldis tekkima väga järskude rõhu muutuste korral. Isegi kui maksimum rõhk oli suht madalaks reguleeritud, järsu gaasi vajutuse puhul oli cut off väga kerge tekkima. Selleks ei tarvitsenud üldse gaasi põhja lajatada, piisas kui mootori pöörded olid veidi üle 2000 - st. turbo tootlikus oli maksimaalne. Piisavalt sujuva põhja vajutuse korral ei mäletagi et oleks cut offi kätte saanud.

Algselt postitas: Trionic
Veidi cut-off`st:
234 mootorid
LPT-kõigil käikudel baasrõhk-0,4bar. cut-off 0,65bar
FPT- 1 käik(baasrõhk- 0,4)2-5käik 0,9bar, cut-off 1,35(mõnes kataloogis 1,25)
aut.kast 2-4käik 0,7bar ,muu sama.(mõnes kataloogis cut-off 1,4bar)
Aero -nagu FPT,sajandikes on rõhud suuremad antud.
2o4 mootoritel väärtused veidi madalamad.
Teen vist Hr.Qdwini masinal loomkatsed,et täpne cut-off moment välja mõõta.

Mingit jura otsides selgus et osaliselt on sama info Sebastian selles samas turbopurustamise teemas mingi aeg tagasi juba välja toonud. Peab vist igaksjuhuks ka enda jahumised üle lugema, augiaju...
Huvitav on aga selles tabelis antud tolerants. St. just nagu peaks Saabi puhul labori riistadega tegemist olema