Saab 9000 2,0 T 136kw Aero bodykit, istmed ja lisad.
Saabiomanik olen juba mõnda aega ning saabneti kasutaja veelgi kauem, kuid ei tahtnud enne teemat üles võtta kui auto presenteerimiseks valmis. Nüüd siis asjalood sellised, et auto küll "valmis" ei ole, kuid see-eest täitus kevadega minu poolt läbitud 100 000 km. Tekkis tunne, et väärib tähistamist ja teistegagi jagamist.
Auto sai soetatud ülikooli ajal, leidsin peale pikemat otsimist foorumist. Leidus küll pisivigu, nii välimuse poolt paari mölgi ja kriimu näol kui ka mittetöötavate lisade osas, kuid emotsioonid sõidust kaalusid need üles ja ära ta ostsin. Esimestel aastatel siis hoidsin ja hooldasin regulaarselt, tasapisi sai ka üht-teist mittetöötavat korda seatud. Millele hooldustel või ülevaatustel tähelepanu juhiti, see sai ka kui just mitte otsekohe siis vähemalt esimesel võimalusel ära vahetatud.
Tehtud töid ei ole mõtet kõiki üles lugema hakata, suurematest ehk taastatud tuuleklaasi raam, roostetõrje ukseäärtest, esitiibadelt, vahetatud esiklaas, korda seatud kliima, istmesoojendused, uued tuled, DI. Auto on 3/4 osas üle värvitud, uued Super-Aero veljed. Õli on vahetatud enamasti oluliselt varem kui 5-kohalise nr täitumisel jne.
Kuigi ise jagan ennast Tartu ja Pärnumaa vahet, siis hooldused olen teinud enamasti Tallinnas - aeg ajalt sinna ikka asja on. Vahel, kui tõesti pole olnud midagi muud häirivat, siis olen teinud õlivahetuse ka kodukandis külaseppade juures. Kahjuks ei ole kordagi sattunud Tartus töökotta, kus mingit jama ei oleks korraldatud. Igatahes olen leidnud, et odavam ja turvalisem on korra või kaks aastas pealinnas teadjamehi külastada. Võib ise rahuliku südamega linnapeale "asju ajama" minna, meelerahu garanteeritud
Saabiga olen ühesõnaga üritanud käituda võimalikult heaperemehelikult ja mulle on vastatud sellega, et auto on käivitunud iga ilmaga, ka Kesk-Soomes peale nädalast seismist -36 C-ga (peale seda nukrat urinat sai küll kohe ka plokisoojenduse
, kõik ülevaatused olen läbinud ilma märkusteta ning 100tkm jooksul ei ole pidanud tee äärde jääma. Viimane on küll tinglik, kuna on tulnud ette olukordi, kus omal jõul pole mõnda aega õnnestunud edasi liikuda, nt korra kui seljataga oli 3000km Lapimaa teid, siis koduhoovile jõudes peale asjade mahapanekut enam ei käivitunud - DI siis lõpuks väsis - samas ei taha mitte mõeldagi kui asi oleks juhtunud kuskil Põhja-Jäämere kaldal suvalise fjordi ääres peatudes. Hea foorumikaaslane tõi oma vana kasseti ning laenas kruvikeerajat ning sõit sai jälle jätkuda. Teist korda läks napilt kui möödunud talvel käisin sõbra juures maal ja genekas väsis, jällegi läks nii hästi, et leidus veel jõudu auto soojaks/klaasid puhtaks kütta ning siis juba ilma soojenduse/raadio/tuledeta 40km koju kulgeda.Saab on siis olnud nii igapäeva- kui ka hobiautoks, paremat ei ole siiani osanud tahta. Mulle sobib just luukpära, kuna alatasa on vaja mingit kola vedada aga universaalide disain ei istu hästi. Samuti meeldib mu hagijale ruumikas pagas ja hea vaade tagaaknast.
Jutt läheb pikaks, kirjutan veel mida võib pakkuda, et auto veel paremaks saaks. Nahksisu on eelnevate omanike poolt käest lastud, minu üritused ei ole enam midagi päästnud, nüüd juhiiste päris läbi. Kui kellelgi on pakkuda musti Aero istmenahku, oleksin huvitet. Samuti korralikust lisapiduritulest koos sisuga. Mingi aeg peaks vahetama ka iluvõre ja tagapaneeli, mis hakkab kergelt lainetama. Reisiarvesti tahaks sättimist ja polstrid/vaibad vahetamist, ehk siis tegevust jätkub veel pikemaks. Need küll rohkem iluasjad ja sõitmist ei sega, aga mida paremaks auto saab, seda rohkem hakkavad pisiasjad häirima. Samas mulle meeldibki enam protsess, kui see, et mingi hetk ei olekski enam midagi teha (nagu oleks ohtu, et pea 20 a vanuse auto korral see hetk saabub
Üritan paar pilti ka lisada....
