Pea nädal läks aega, et vähe kvaliteetsem simmerling jagajasse saada, nüüd käes ja jagaja koos. Slimmeringi kohal oleva seibi tagasi pressimine oli paras peavalu ja üldse kuidagi tihe sai, mitte vaid slimmeringi pärast, vaid kõigi vahedetailide pärast, mis käivad võllile. Paras häälestamine oli, et võlli pooma ei hakkaks. Selle ülaloleva seibi asemele soovitati teflonist uus lõigata, paraku veel pole kohale jõudnud. Võtsin siis kola hulgast leitud samasuguse (katkestiga, mitte halli anduriga, huvitav millisel auto sellist kasutati) ja sealt sain päris korraliku, panin selle mootori poole ja sissepoole (mis pole nii suure surve all) lõikasin elektroonikas kasutatavast soojusisolaatori materjalist.
Ja see teine karburaator läks täna peale, paras pusimine oli. Kõigepealt mis eelnevalt tegin temaga, nimelt juppideks ja leotus + ultraheli pesu. Siis enne kokkupanekut vaatasin detailid üle. Avastasin näiteks et ujukit kinni hoidva klambri üks neet oli lahti, sai puuritud uus auk ja 2,4mm neet asemele. Siis vaatasin kuis bensiini klapp toimib. Tundus, et liiga kaldus vajutab klapile, e. viltu, seegi parandatud ja ujuki tase õigeks häälestatud (16-17mm kõrgeimas punktis). Ja 1,5m pikkuse (kõrgusesse) kummivoolikuga + väikese anumaga (millesse bensiin) kokkupandud karburaator kontrollitud, kas ujukikambri klapp töötab.
Seejärel sai vahetatud gaasiklapi kummitihendid, olid teised kivikõvad. Ja ujukikambri tuulutuse klapp + kanalid olid puhastamisele vaatamata sodi täis, sai seegi korda.
Siis sai ette võetud, või õigemini taas kokku laotud termoklapp, kuigi ta ei tundunud, et on reguleeritav (enamasti nad on), siis ikkagi soojas vees reguleerisin paika, avanema 46 kraadi peal ja täielikult avanema 60 kraadi peal.
Nõel koos kõigi vidinatega (regulaator nõela kõrguse tarbeks) sai ka lahti võetud. Seal regulaatori juures olev O tihend sai vahetatud ja kontrollitud, kas nõela kõrguse reguleerimine toimib. Ja muidugi, kui kõigil teistel 175CD karburaatoritel käib kuuskant reguleerimiseks (nb! reguleerimisel peab fikseerima selle nõelakorpuse e. silindri, mina hoidsin sisselaskes seda silindrit näpuga kinni, muidu vigastab membraani), siis sellel hoopis lapik pulk püsti. Sai siis 6mm vasktorust abivahend tehtud.
Ja karburaator täna siis masina peale. Sai siis tühikäiku, süütenurka ja segu korgi alt paika sätitud. Alguses oli nõel liiga sees, e. liiga lahja segu. Ükskõik, millist süütenurka ma proovisin, ikka masin jättis vahele, nii tühikäigul, kui ka kõrgematel pööretel. Mõtlesin juba, et jagajaga või muu süütesüsteemiga läks midagi nässu, aga siis proovisin segu e. nõela kõrgust sättida ja asi läks hoopis paremaks. Siis aga otsustasin ATF õli korgi alla valada (reguleerimise ajal oli lihtsam, kui seda sees pole igaks juhuks) ja hakkas jama pihta, kolb ei liikunud üldse enam gaasi andes ... Muidugi läks natuke õli korpuse ja silindri, kus nõel sees, vahele. No korpus uuesti maha ja tundus, et selles torujases osas, kus nõelasüsteem liigub, nagu endiselt pisut roostet vm. punakat paistmas (tegelikult oli juba enne pesemist seismisest). Liivapaber kätte ja nühkima, puhastus ja uuesti masina peale. Ikka sama jama. Siis aga taipasin, et kummimembraan, mis tundus peaaegu korras (ühest servast pisut räsitud) ikkagi veab nõelasüsteemi viltu. Sai siis teiselt e. originaalkarburaatorilt membraan võetud ja saigi korda.
Segu reguleerimisest ka, nimelt tühikäigul silindrit lapiku kruvikeerajaga pisut kergitades (mõnes kohas räägitakse 1mm, mõnes kuni 5mm), kui pöörded suurenevad, siis rikas segu, kui pöörded kukuvad, siis lahja. Kui liiga palju kergitada, siis nagunii mistahes reguleeringus pöörded kukuvad. Mina sättisin lõpuks sinna piirile, kus pöörded ei tõusnud.
Ja karburaatori sisse käivast õlist ka, netist eeltööd tehes leidsin soovituse kasutada võimalikult "kerget" õli + lisaseib "Damper"-ile, millest varem rääkisin. Igatahes toimib selline lahendus paremini, kui ATF õli, kasutasin õmblusmasina õli.
Ja päeva lõpuks sai siis masina taaskord veel paremaks, kui kunagi. Ei poo ka 5 käiguga ja gaasile reageerib väga erksalt, madalate käikudega saab kergelt ratta (kitsas kumm) libisema. Eks kui nüüd pikemalt sõites kõik on endiselt hea, saab alles öelda, et kõik hea.
EGR-ist ka, hetkel ta ei toimeta, see karburaator pole temaga töötama mõeldud (pole vaakumi ühenduskohta jne.). Sai ta ka lahti korra võetud kontrolliks ja paistab hästi toimivat, tahmanud ei ole ja vaakumklapp imevähe laseb õhku läbi (e. paari sekundiga klapp liigub siiski tagasi). Samas see temperatuuri vaakumlüliti (roheline vidin) laseb külma mootoriga õhu läbi (ei leki), ehk siis ei tee miskit tarka vist. Iseenesest Egr tundub kummaliselt toimetama (väga keeruline oli netist infot leida), olles harjunud diislitega, kus egr suletakse mootori koormamisel/suurtel pööretel. Siin aga vaakumi tekkimisel (e. koormamisel) hoopis avatakse Egr. Paljud kindlasti arvavad, et üks asjatu vidin sellel mootoril, aga samas räägitakse, et aitab kütusekulu alandada ja NO gaaside sisaldust vähendada. Vaid 90-91 mõnedel 16V masinatel oli tagasikutsumine, kus see eemaldati.
Ja lõpetuseks, milline näeb originaalkarburaator kraanikausis välja. Tõsi, mootoripesu vedelik teeb pildi hullemaks. Aga ikkagi, mis ta mootori küljes nii õliseks/mustaks on teinud ...
.
