Klassikute soojenduskraani tööpõhimõte
Postitatud: L Mär 03, 2007 8:08
Oskab keegi kirjeldada, kuda töötab 1985 aasta Saab 90 soojenduskraan?
Vaevalt ta niisama keeramisega, vöi on?
Näide: 200 seeria Volvol on termostaadiga soojenduskraan. Salongist timmid soovitud temperatuuri, andur fikseerib selle. Salongi puhutava öhu temp.-i möötev andur, mis on kraaniga ühendatud kapillaartoru kaudu, kontrollib et öhk oleks pidevalt sama juhi poolt soovitud temperatuuriga. Kui mootori tööreziim muutub (kas linnasöit vöi maanteel, siis ju mootori koormus muutub, veepumba tootlikus väheneb/suureneb koos mootori pööretega, jm) tahab ka salongiöhku puhutava sooja öhu temp muutuda, andur saab sealt impulsi ning pöörab ise kraani vastavalt vajalikus suunas. Nii ei pea juht pidevalt ise kruttima sooja, kui söidab muutliku reziimiga (asula- maantee- asula- maantee). Seda puudust tunneb eriti vene söidukitega, ja ka teistega, millel vaid salongist otse keeratav kraan.
Ka Saab 900 soojenduskraani tööpöhimöte on teretulnud siia (on need samad 90-ga?). Ons see sama laadi mis Volvol, vöi ...?
Vaevalt ta niisama keeramisega, vöi on?
Näide: 200 seeria Volvol on termostaadiga soojenduskraan. Salongist timmid soovitud temperatuuri, andur fikseerib selle. Salongi puhutava öhu temp.-i möötev andur, mis on kraaniga ühendatud kapillaartoru kaudu, kontrollib et öhk oleks pidevalt sama juhi poolt soovitud temperatuuriga. Kui mootori tööreziim muutub (kas linnasöit vöi maanteel, siis ju mootori koormus muutub, veepumba tootlikus väheneb/suureneb koos mootori pööretega, jm) tahab ka salongiöhku puhutava sooja öhu temp muutuda, andur saab sealt impulsi ning pöörab ise kraani vastavalt vajalikus suunas. Nii ei pea juht pidevalt ise kruttima sooja, kui söidab muutliku reziimiga (asula- maantee- asula- maantee). Seda puudust tunneb eriti vene söidukitega, ja ka teistega, millel vaid salongist otse keeratav kraan.
Ka Saab 900 soojenduskraani tööpöhimöte on teretulnud siia (on need samad 90-ga?). Ons see sama laadi mis Volvol, vöi ...?