Eesti Saabiklubi foorum

Kuna meil siin foorumis on nii suur lugejaskond siis küsiks, et kas teie olete väsinud ja tüdinenud. Ehk teema on et seal on alati parem kus meid ei ole.

Ise olen lõputult väsinud. Kõigest ja kõigist ning igasugune viltukiskumine nii kodus kui ka tööl paneb igasugused mõtted pähe.
Oli aegu, kus läksin enne riigitööle minekut tööle, kella neljast ja siis riigitööle ning peale tööpäeva lõppu veel oma tööd tegema nii kella 11-ni õhtul ja pikemaltki.
Nüüd on selline tüdimus ja väsimus peal, et enam ei jõua ja ei tahaks isegi talvel lund lükata, puid tuppa tuua ja suvel ei jõua maja värvida, aeda ehitada, autot remontida, puid teha ega mitte midagi. Nädalavahetustel käin praegu oma tööd tegemas sest tööpäevadel teen riigitööd ning kunagi sai ka õhtuti käidud, nüüd enam ei jõua... Lihtsalt ei jõua. ei tea, kas peaks tarvitama mingit senseni juurikaleotist või mida teete teie, kui teie enam ei jõua.
Isegi puhata ei jõua ausõna. Help me!

Samuti ajab närvi ja endast välja mingite valitsusliikmete ja riigikogujate loll ja mõttetu mula. Nii kui nad mingi ideega välja tulevad on mul juba karvad turris ja hoiak on negatiivne.

Midagi meeldivat oma elus siiski leian...see on oma perekond: naine ja lapsed. Nendega oleks vist koguaeg koos ja teeks midagi koos. Samas olen sellise eluviisiga, et töö kõrvalt tuleb ka tööd teha ning hobideks on töö.

tüdinenud ja väsinud...

tul(g)e külla

Äkki, NOFEAR, peaksid endale natuke rohkem mugavusi lubama? Suur töötegemine on üsna kahe otsaga asi, kui puudub stiimul või kui pead kõike ainult teiste jaoks tegema.
Miks nii arvan...no ise näiteks ostan endale midagi, see ei pea üldsegi hinnaline olema (kasvõi mingi elektroonikajubin või muu sarnane) ja ongi päev asja ette läinud. Enamasti läheb see "jubin" lauasahtlisse paremaid aegu ootama, aga osaliselt on ta oma missiooni mõneks ajaks täitnud. Tundub küll naljakas, et nii vähesest võib lapselikku rõõmu tulla, aga nii see on

Krt NoFeari lugedes loeks kui iseennast...
Täpselt sama tunne juba pikemat aega.Töö-töö-töö... Ja ikka raha pole:wtf:
Huvitav,millal kusagil organismis midagi järgi annab?

Iisak@kahe kuu pärast järjekordsele seljalõikusele...

Ohoo. Siit saame varsti moodustada uue klubi. VÄSINUD ja TÜDINENUD e. saabneti pikapäevarühm. Mina olen nõus koheselt liikmeks astuma.

Puhkust suvel siis ei saa? Mina vist treist suve juba ei saa puhata... Mis mulle ei meeldi, on aga see, et peale töötegemise tahan lihtsalt kodus vedeleda ja mittemidagi teha... Jube laisk.
EDIT: Ja raha pole ka loomulikult

Kunagi sai ise ka rabatud mitmel rindel.
Jõudsid õhtul koju, istusid laua taha ja vahtisid nagu surev indiaanlane ühte punkti. Hommikul hullu pilk ees jälle tööle, ja nii 5-6 aastat järjest. Lõpuks oli vaja meeletut eneseületamist et, hommikul üldse tööle minna. Kõik mida tegid toimus vastutahtmist ja sundimise peale.
Tekkis tunne et, kogu elu ongi üks lõputu töö.
1,5 a. tagasi vahetasin töökohta. Eelmisel aastal sain suvel 3 nädalat puhkust (viimati juhtus see 7a. tagasi).
Ja mida ma tegin? Läksin haltuura peale!:wtf:
Hiljem küll tegin väikese reisi ka. 6-7a.pidevat rabamist mõjus nii et, ei osanud enam puhata ka. Loodan et, ma see aasta enam seda viga ei korda.

Sebastiani jutus on iva sees kui vaid suur töörabamishullus ei ole nii kaugele arenenud et, mittemillestki enam rõõmu ei tunne.

Minu puhul aitavad stressamisest üle saada lihtsad ja meeldivad pisiasjad, mida endale aeg-ajalt lubada. No näiteks meeldiv õhtusöök, hea vein, hea raamat, cd, vms. "Simple pleasures of life", nagu ühes reklaamis öeldakse...

Mina olen ületöötaja. Kolleegide arvates olen mina see inimene, kes neile tööle energiat ja rõõmu toob. Aga ka mina olen inimene ja mu "akud" saavad tühjaks, eriti, kui neid üle käiata.
Minu puhkamise nipp on kodinad kokku, lestad-mask-regu kohvrisse ja riigist minema (tööl eelnevalt kokku lepitud, et 4 x aastas olen eestist lännu ja telefoni/neti teel tabamatu). Telefon jääb koju, interneti kasutamise võimalus üldjuhul seal puudub. Vähemalt ma ei tunne ka huvi selle olemasolu vastu. Suhtlen võõraste inimestega nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, rohkem olen kontaktis emakese loodusega. Väga hästi mõjub eksootiliste mereelukate hingeelu uurimine (haid, raid- mantad, kaheksajalad, kilpkonnad, korallid ja igasugused huvitavad kalad- keda parasjagu kohtab).
Samas mulle meeldib aktiivne puhkus koos sõpradega, kuid see peab olema veekogu (eelistatud mere) lähedal, et saaks purjetada, veesuusatada, sukelduda, ujuda jne.
Ka mäed on puhkamiseks super paik, eriti, kui suusatada saab. Mägede taha loojuv päike tekitab alati erilise armumise tunde.
Kui reisuks peaks raha nappima, siis ubinakott selga ja Eestimaa väikesaartele (mõni hea raamat kaasas) ja ei mingeid kommunikatsioonivahendeid. Niimoodi laen mina oma akusid- taastan mujale antud energiat.

Minu soovitus on: kui sa oled väsinud- anna endale puhkust!
Mitte üks töö ega selle eest saadav raha ei kompenseeri sinu tervist. Selle aja peab leidma, et puhata, olla endaga, oma perega või sõprade/muude lähedastega, ilma et peaks kuhugi kiirustama ja aina kohustustele mõtlema.

Minu moto on: Anna igale päeva võimalus saada parimaks päevas su elus!
Võimatu?... eee, võimalik, võimalus on alati võimalik

Algselt postitas: NO FEAR
Kuna meil siin foorumis on nii suur lugejaskond siis küsiks, et kas teie olete väsinud ja tüdinenud. Ehk teema on et seal on alati parem kus meid ei ole.

Ise olen lõputult väsinud. Kõigest ja kõigist ning igasugune viltukiskumine nii kodus kui ka tööl paneb igasugused mõtted pähe.
Oli aegu, kus läksin enne riigitööle minekut tööle, kella neljast ja siis riigitööle ning peale tööpäeva lõppu veel oma tööd tegema nii kella 11-ni õhtul ja pikemaltki.
Nüüd on selline tüdimus ja väsimus peal, et enam ei jõua ja ei tahaks isegi talvel lund lükata, puid tuppa tuua ja suvel ei jõua maja värvida, aeda ehitada, autot remontida, puid teha ega mitte midagi. Nädalavahetustel käin praegu oma tööd tegemas sest tööpäevadel teen riigitööd ning kunagi sai ka õhtuti käidud, nüüd enam ei jõua... Lihtsalt ei jõua. ei tea, kas peaks tarvitama mingit senseni juurikaleotist või mida teete teie, kui teie enam ei jõua.
Isegi puhata ei jõua ausõna. Help me!

Samuti ajab närvi ja endast välja mingite valitsusliikmete ja riigikogujate loll ja mõttetu mula. Nii kui nad mingi ideega välja tulevad on mul juba karvad turris ja hoiak on negatiivne.

Midagi meeldivat oma elus siiski leian...see on oma perekond: naine ja lapsed. Nendega oleks vist koguaeg koos ja teeks midagi koos. Samas olen sellise eluviisiga, et töö kõrvalt tuleb ka tööd teha ning hobideks on töö.

tüdinenud ja väsinud...

Olen sama asja kord läbi elanud, tean mis tunne on. Tööpäevad 24/7 puhkust polnud, kui olin puhkusel ikka leiti ülesse ja oli vaja firma probleeme lahendada, kuni lõpuks hakkas noorel inimesel tervis jamama ja juhe jooksis kokku (ehk polnud enam tahtmist millegiga tegeleda). Kolisin teise riiki, harjusin asju rahulikumalt võtma, elu ja perekonda nautima. Sain teada et tegelikult pole inimesel palju vajagi - pole mõtet hirmsalt rabeleda. Kõik siin elus peab olema tasakaalus - pere - töö - tervis. Kui liialt rabeleda hakkab kuskilt midagi järele andma. Nüüd teen tööd nadalas 40 tundi, nädalavahetused ainult koos perega, elan ilma suure rikkuseta, aga olen rahul. Arvan et kui ma poleks omalajal seda pööret oma elus teinud oleksin praeguseks südamehaige ja poissmees.

Addold Mossin Rootsist on ütelnud, et eestlased ei peaks üldse üle nelja tunni päevast tööle kulutama. Kõik, mis tehakse üle nelja tunni, kulub vaid selleks, et teistele (tegelikult mitte kellelegi) tõestada, et olen naabrist kõvem mees.
Ise tegin vanuses 19-30 samuti 8 tundi palgatööd + mõned tunnid haltuurat. Lõpuks viskas ka kopa ette, aga muud varianti pereasjade ajamiseks tol ajal polnud. Lahenduseks on leida päevas mingigi hetk, et hoopis millegi muuga tegeleda. Totaalselt muu asjaga. Sellsega, mis raha sisse ei too, ega välja ei vii, aga mõtted ajab tööst eemale.

Näiteks: jooga, mediteerimine, shamaanitrumm, parmupill - ärge naerge midagi - täiesti tõsised, meeldivad asjad.

Algselt postitas: kolhoos
Olen sama asja kord läbi elanud, tean mis tunne on. Tööpäevad 24/7 puhkust polnud, kui olin puhkusel ikka leiti ülesse ja oli vaja firma probleeme lahendada, kuni lõpuks hakkas noorel inimesel tervis jamama ja juhe jooksis kokku (ehk polnud enam tahtmist millegiga tegeleda). Kolisin teise riiki, harjusin asju rahulikumalt võtma, elu ja perekonda nautima. Sain teada et tegelikult pole inimesel palju vajagi - pole mõtet hirmsalt rabeleda. Kõik siin elus peab olema tasakaalus - pere - töö - tervis. Kui liialt rabeleda hakkab kuskilt midagi järele andma. Nüüd teen tööd nadalas 40 tundi, nädalavahetused ainult koos perega, elan ilma suure rikkuseta, aga olen rahul. Arvan et kui ma poleks omalajal seda pööret oma elus teinud oleksin praeguseks südamehaige ja poissmees.

Ma saan ka pisut paraleele tuua. Kunagi kooli ajal töötasin ühes ettevõttes, kus polnud lihtsalt võimalik 8h päevas töötada .Tööd oli liiga palju. samal ajal tuli veel kooli rindel möllata. 80% tööpäeva õhtutest olid väga pikad. Nädalavahetused kulusid koolitöödeks. Siis avanes võimalus töökohta vahetada. Uues töökohas aga polnud ületundidest juttugi. Enamusel kontoritöötajatest kukkus 8h möödudes pastakas ja fsjoo. Teiste abiga sain ka endale 7:30-16:00 rutiini sisse harjutatud ja paremat ei oska tahta. Ületunde enam ei tee. Võibolla aastas paar-kolm tundi

Töö mured tuleb osata töö juurde jätta. keskmisel eestlasel pole selleks vist piisavalt ükskõiksust.

Ehk siis paadunud töönarkomaanid võiks enda jaoks selgeks mõelda, misasi on tähtis, mis mitte.

Algselt postitas: suur

Töö mured tuleb osata töö juurde jätta. keskmisel eestlasel pole selleks vist piisavalt ükskõiksust.

Ehk siis paadunud töönarkomaanid võiks enda jaoks selgeks mõelda, misasi on tähtis, mis mitte.

Kahjuks igal alal ei ole selline binaarsus võimalik.

*räägib mees kellel on täna ca 24h tööpäev*

Kuid aega maha võttan, hiljem. Kui "kõik töötab"

Jah, eks see aja maha võtmine ongi üks võimalus. Puhkamine. Krt, sa puhkad siin, kui töö vahib sulle nurga tagant otsa ja karjub....
Olin vahepeal veel Saksas, et oleks vaheldus ja loomulikult ka raha teenimise võimalus. Suurem kui oma siinsete töödega-ei mitte kindlasti kohe.
Tulin tagasi, arvasin, et olen nüüd väge täis ja võin maailma õhku tõsta, oleks ainult konks, kust kinni haarata...muhvigi! Käima ei saa ennast.
Kindlasti on probleem selles, et tahetakse elada VEEL paremini ja VEEL paremini. Olen tegelt nagu ka kõik saavutanud, rohkemgi veel... IKKA VÄHE!
Ja siis on pea pulki täis. Minnes kodust ära, käin veel kordi ust lahti keeramas, sest istud autosse ja see jäi laua peale ja selle jätsin kapi peale...

Kõige rohkem vaeva tekitavad lõpetamata asjad, seda öeldi mulle, ja neid lõpetamata asju on ...

Krooniline ajapuudus ajab kihutama ja teeb oleku närviliseks. Kuigi autosõit lohutab närvi. Mõnus ju! Raamatut ma ei saa lugeda, jään kohe magama, ausalt. Looduses meeldib tõesti kollata, lõputult. Erit mööda ürgset loodust.

Vat seda aega ei tulegi, kus "kõik" töötab.

Alati on midagi, mis nõuab tähelepanu. Aga on asju, mida saavad teha teised. On asju, mida ei pea tegelikult üldse täna tegema. Ja viimaks on asju, mida üleüldse ei peagi tegema...

Väga raske on endale selgeks teha, et oled kõigest surelik ja vajad vahel ka puhkust. Veel raskem on seda selgitada oma töönarkomaanist ülemusele... Aga puhata, akusid laadida on vaja.:headbang:

Vägisi tööd tegev töötaja on firmale väga kulukas...

Rahast on vähe kasu, kui see paikneb Sinu matuseülikonna pintsaku põuetaskus ja kaant hakatakse kinni kruvima...

Poliitikute loll möla. Mitte ainult see, aga ka meediast pealesurutud vägivaldsus, mis harja punaseks võtab.
Klõpsid teleka lahti, tulistavad. Üks narkkar on teise tapnud. Vahetad kanalit, tuleb ilus film aga mitte kauaks, ülipikk reklaamipaus paneb juba unustama mis filmiga oli tegu. Vihaselt klõpsid järgmist kanalit, seal keegi VanDamme annab kõigile molli. No kurat, mõtled, äkki siis Discovery? Ja sealt tulebki meeldiv saade loodusest, aga kohe see lõpeb ja algab saade "Kõige mürgisemad loomad"...
No negatiivsus igal kanalil! Aastate möödudes on uudistes üha vähem positiivset, ainult üks kamm käib kogu aeg! Kui polegi parasjagu kedagi tapetud, siis netiuudistest võib lugeda, kuhu kadusid Britney Spearsi aluspüksid. No vähemalt see pole vägivaldne uudis, aga näitab üsna selgelt, et kui pole millestki kirjutada, kõlbab jama kah.
Ja mind kohe üldse ei huvita, et vägivalt müüb.

Eestlane rabab tööd hullu moodi, aga alati ei tea isegi miks ta nii teeb. Kas paljuski pole tegu "ameerikaliku" põhjusega, et mitte niivõrd tähtis pole kui rikas sa oled, vaid see kui rikas sa välja paistad?

Tore on see, et laps lõpetab kooli, varsti ootab meeldiv jaanipäev sõpradega jne. Kõik need on üsna hetkelised sündmused, aga juba nende sündmuste ootamine loob positiivse meeleolu

Tuli meelde selline raamat nagu "Naiiv. Super.", autoriks Erlend Loe (Norra popp, hästi lühikesed ja lihtsad laused jne). Seal tüüp, kes saab 25, tunneb, et sein on ees ja jätab kõik töö ja kooli sinna paika ja lihtsalt põrgatab tundide viisi palli või kopsib väikestele lastele mõeldud kopsimisalusega. Kunagi, kui mul juhe väga koos oli, siis see raamat lõi pildi selgemaks.
Ja loomulikult võib ka lihtsalt ajaviiteks lugeda, sest tegu ikkagi ilukirjandusega

Vaadates meid,eestlasi, jääb mulle vägisi mulje,et on käimas võistlus.
"Võidab see,kel surres kõige rohkem asju"

Kas siis polegi sellist võistlust?

Pean ka kurtma, viimasel ajal on tööl niipalju tööd, et pole aega mängidagi

Aga meenutati ühte vana nalja Pikrist; üks memm räägib teisele, "Kus ma täna nägin tööl alles kohutavat und!"

Tõmbasin ka poolteist aastat IGA PÄEV.
Nüüd siis 6-päeva nädalas aga elu on ikkagi nagu lill:P
Eks aega võiks rohkem olla aga mis sa hing teed, kõigil pole suuri võimalusi.

Ei ole, ega töö ei ole jänes, et eest ära jookseb. Hommikul lähen tööle 8-ks lõunat pean ca. 2h. Kella 17 olen juba kodus, kõige väsitavam ja samas ka ergutavam on jalgrattaga tööle ja koju käimine:P

Minule jäi antud teemat lugedes silma, et Saablasi ei ühenda mitte ainult Saabid vaid ka töökus.
Ise andsin samuti sõrme, käsi läks, 8-17 ni olnud tööpäevadest on saanud samas firmas 17 tundi valmis olek. (magades on tel väljas! kõigi huvides).

Ühel nädalal jõudsin süüa 5 korda. 10 aastat varjatud number on jõudnud infoatlastesse, kodulehele, ja täna öösel lülitatakse firmapaketi alla. Kodus on arvutis tööprogrammid sees, pole vahet kas olen kontoris või kodus. Puhkusest vaid unistan, enam isegi seda mitte vist.
Samas on ka eeliseid, ma ei pea istuma oma koha peal, vaid organiseerin ise oma päeva. Ülemus vajab teadmist et koik on korras ja sujub, kõik. Energiat annavad rahulolu ülemuse silmades, kiidusõnad tema poolt, ja et hindab siiski panust vastavalt.
Ma ei tee seda asjade nimel. poode ei salli üldse mitte, suure osa ajast veedan Troostis. "Lemmikpood"

Aga siis kui tunnen, et kõik on ikka julmalt umbe jooksnud, siis elu on näidanud et igale mõõnale järgneb tõus, ja kahjuks ka vastupidi, kuid lohutab siiski.
Loodus on ka megahea rahusti. Meri ja veevulin, linnulaul ja metsakohin.

EDIT: Näiteks täna 12 tunnine tööpäev selja taga, lõpetasin praegu 22:10 autopesu. Mõnus... istud aiakiigele maha, vaatad oma puhast autot, kuulad linnulaulu, mõnus külm õlu ja mõtled - on ikka ilusaid asju tehtud.

Voolav vesi, elav tuli ja töötav inimene pidid olema kolm asja, mille vaatamisest ei pidavat väsima..