Eesti Saabiklubi foorum

Viimasel ajal on võimatu kahte inimest tagaistmele lubada, sest rattad kipuvad koopa serva vastu käima meie teedel. Niisiis sai vaadatud variante ja autoosa.ee pakub kahte sorti vedru.
Üks
KEERDVEDRU, TAGA SEDAAN Rootsi 170.- PAKSUS DIAM 14,5 MM, VÄLIS DIAM 113 MM, KÕRGUS 306 MM
teine
KEERDVEDRU, TAGA 3/5-UKSEGA (SEDAAN TUGEVNDATUD) Rootsi 418.- PAKSUS DIAM 15 MM, VÄLIS DIAM 114 MM, KÕRGUS 310 MM

Kas seda odavamat on mõtet osta, või on see kallim tugevdatud ja mõeldud toppola omanikele.

Pane kallimad. Ise panin 10mm puksid vanade vedrude alla ja körgus on hea aga tühjalt on liiga ebamugav.

Olen isegi seda mõelnud teha, aga tagaots jääb ju ikka vedelaks. Kruusal eriti ei ralli.

Ise kasutasin läbi aastate tugevdatud tagavedrusid,lisasin veel padjad nii üles-,kui alla vedrudele, et vähendada kiirendamisel "saba" maha vajumist.

Mul ka mõlemal Saabil tugevdatud vedrud tagaotsa all.

Mis kiirusel see antitiib tööle hakkab. 0-st kiirendusel ta väga ei tohiks sabale vajutada või ikkagi. Peab siis ikka need 400-sed tellima.

Vajub ja kuidas veel.Nii Klassik,kui tonnine kergitavad kiirendades nina,mistõttu lödide vedrudega saba maha vajub. Kõrvalt päris veider neid vaadata.

Kõik autod kergitavad kiirendades nina. Inertsus. Vedrustusega püütakse seda minimeerida.

Kui palju nüüd antitiib nina tõstmisele kaasa aitab...

Ma lisasin oma autodele veel sellise asja tagumistele vedrudele.
Abiks kui haagist vedada ja lahendab ka SuperAero velgede puhul koopaäärte kriipimise probleemi.
Saab pakkus sellist toodet kunagi ka originaal-lisavarustusena.

http://www.summitracing.com/parts/AIR-60756/

Ma vahetasin originaal kummipadjad Lada omade vastu ja ei käi enam vastu.Selline tunne.et vanemate klassikute vedrud on jäigemad kui uuemad.

Mul on küsimus nende 900 klassiku tagavedrude suhtes.
Kas uued vedrud peaksid ka silmnähtavalt või siis mõõtmise teel ka tagaotsa kergitama, mõõdetagu siis koopaservast või tagumisest põrkerauast.

Vahetasin aastaid tagasi, tellisin tookord Biltemast, vist oli 300.-- tk ja mina seda vahet küll ei märganud, ei mõõtmise ega ka tagumikuga. Vedrud olid sama pikad, kliirens ei muutunud
Muidugi võis ka olla, et nad üldse ei vajanudki väljavahetamist.
Kui just vahenditega priisata pole siis võib ka soodsamad valida, see on minu soovitus.
Olen viimasel ajal klassikut päris tihti (üle-)koormanud, ja tagumine ratas hakkab vastu porilapaka ülemist serva käima. Ratas on ju (peaks ju ?) koopa suhtes ikka tsentris olema aga koormat peale ladudes on ratta tagumine serv siis porilapakale lähemal kui koopa esimesele servale ning vastuhõõrumine tekib just selle koha peal.

Sõltuvalt koormast olen ära mõõtnud vajumist allapoole a 5 cm jagu, mida on juba päris tublisti.

Algselt postitas: maxuud
Ratas on ju (peaks ju ?) koopa suhtes ikka tsentris olema aga koormat peale ladudes on ratta tagumine serv siis porilapakale lähemal kui koopa esimesele servale ning vastuhõõrumine tekib just selle koha peal

Klassikul just ei ole see nii. Tagasild on õite pisut koopaga võrreldes tagapool. Kusagil klassikutuunijate saidis olen näinud isegi varianti, kus tagasild täpselt keskele aeti, pidi kurvisuutlikust parandama.

Cyberi jutt on kergendus. pikemat aega on juba paranoia, et miskit on mäda tagaotsaga.... et rattad justkui oleks koopas tagapool.

Algselt postitas: tfl
pikemat aega on juba paranoia, et miskit on mäda tagaotsaga.... et rattad justkui oleks koopas tagapool.

Vot, selline mulje on mullegi jäänud aga siis arvutan mõttes porilapaka paksuse maha ja tundub et kõik ikka normis või siis kirjutan selle vana ja väsinud auto kaela. Aga kui nüüd tuleb välja, et nii peabki olema no siis on see kergendus mullegi.

Ma vahetasin oma endisel sedaan klassikul ka vedrud ning panin tugevdatud alla. Läks märgatvalt paremaks, aga aasta pärast tundus tagumik jälle madalal olevat.

Huvitav, et võrreldes 2006 aastaga on tugevdatud vedru kallimaks läinud aga sedaani oma rohkem kui 2x odavamaks

Algselt postitas: suur
Kõik autod kergitavad kiirendades nina. Inertsus. Vedrustusega püütakse seda minimeerida.

Kui palju nüüd antitiib nina tõstmisele kaasa aitab...

Mina pole mingist tiivast rääkinud ja korralikult häälestatud vedrustus ei lase tõusta silmakarjuvalt ninaosal,ega langeda sabapoolel.

Algselt postitas: maxuud
Mul on küsimus nende 900 klassiku tagavedrude suhtes.
Kas uued vedrud peaksid ka silmnähtavalt või siis mõõtmise teel ka tagaotsa kergitama, mõõdetagu siis koopaservast või tagumisest põrkerauast.

Paraku ei mõõtnud, aga Sekeldaja taguots tõusis pärast tagavedrude vahetust kohe silmaga märgatavalt - pakuks nii ubes 2 sentimeetrit.

Nüüd vedrud vahetatud ja tagaots tunduvalt jäigem. Uus probleem on see, et tagumise parema õõtsa amordi kinnituse sisemine poldiläbiviik või auk mis iganes ta nimi on, on kadunud, amort kinnitub ainult väljapoolt. Ega kellelgi ei ole paremat tagumist õõtshooba pakkuda?

Kui vanema malli omad sobivad,siis täitsa olemas.

http://speedparts.se/shop/prod/res_fjadring_90.shtml
Sellel lingil tagasild tundub 90, 99 ja 900 kõigil sama olema. Nii, et peaks sobima. Kuis ja mis tingimustel oleks võimalik seda saada? Tänud.

56683368,Algi tn.59,E-R 9-19.