Pole ju palju kribanud siin. kuid vahel peaks ju kuidagi kompenseerima seda mis sellelt toredalt seltskonnalt saanud olen. Olgu pealegi, eks natuke andmise rõõmu on ka minu
Ilma oma 'salaarmastuse' ajalugu (mis on tegelikult suhtkoht hästi dokumenteeritud) lahti kirjutamata lähen otse selle juurde, mida tahtsin öelda kui seda postitust alustasin - poleks Troosti
ega Saabi-Antit ega Audaceri , oleksin juba ammu mingi mõttetu keskklassi sakslase omanik... nojah, vist kasudega, rõhutan - vist. Keegi ei tea, kuidas näkkab... eksju?Nakataja oli herr Esimees, keda ilmselt mitmed meie hulgast teavad kui paadunud saabifanaatikut
Ehhh, ikka ma pole midagi asjalikku öelnud?!
Olgu, parandan selle kohe - kõigile pingutustele vaatamata, nii minu enda kui Trionicu ja Iisaku (ning ka Viki) omadele, see mu punane peletis siiski liigub
väga oluline osa selles on ka herr Sebastian'il, ta teab ise, mis ja milleks palju paremini kui mina Nõnda, et nüüd on juba üsna palju mu poolt lausutud... siis nüüd teavad kõik, kus on autolammutused ja saavad sealt ikka abi....
Herr Timutit on siinkohal paslik mainida. Ilma tema abita sõidaks nii mõnedki meie hulgast ringi mingite maitsetute peletistega... brrrr, ka mina. Täpsustan - kui üldse sõidaks, sest tal pole mitte ainult kunstnikukäsi, vaid ka müstiline tehniline taip... (ouch, ma ju pole liialdaja?)
Tegelikult tahtsin vaid paar rida oma punasest kaunitarist rääkida, mis (kes) teisepoole juba ammu kadedaks on ajanud, põhjusega, paraku. Auto sai soetatud peale pikki otsinguid Brüsseli lähistelt 2005a. lõpupoole, mõned kuud hiljem, vist dets's treileril eestisse sõidutatud ja siis kevadel 2006 siinmaal registreeritud.
Tänaseks olen temaga läbinud vaid umbes 85000km
Pildi panen siis kui oskan ise või leian kellegi, kes suudab ilusa punase saab9000aero '96 pildi joonistada.
