Plaanis teha esmakordselt koduveini (õuntest)
Kellel milliseid kogemused on? Mõni hää retsept olemas millejärgi on tehtud.
Kuidas teha Head Koduveini ?
Midagi leiad http://koduvein.wordpress.com/ , aga kuna teen ka ise see aasta esimest korda, siis ei julge enne teistele soovitusi jagada, kui enda esimene vein valmis:)
Kui vahenditest puudu jääb, siis üks võimalus kõik vajalik ühest kohast saada on http://www.veinivilla.ee/ .
Kui vahenditest puudu jääb, siis üks võimalus kõik vajalik ühest kohast saada on http://www.veinivilla.ee/ .
-
konks222
- Postitusi: 562
- Liitunud: R Jaan 25, 2008 9:07
- Asukoht: Tudulinna
- Auto: SAAB 9-5 2,0 141KW SAAB 9-5 AERO 184KW sed. SAAB 9-5 AERO 184KW univ.
Mina panen kahekümne liitri mahlale lisaks paar kolm kilo suhkrut . Oleneb sellest kui magus mahl on. Suhkru lahustan ära umbes viies liitris mahlas ja lasen sellel lahusel seista paar päeva soojas ,et on juba näha kui juba käima läheb. Siis valan selle segaduse mahlale otsa. Lasen lahtiselt käia kolm-neli päeva. Siis panen mulksutaja peale. Käib niikaua kui lõpetab mulksutamise ära.Lasen veinil võimalikult jahedas käia ,et kvaliteet tuleks parem. Kellel väga kiire pange punsu ahju või radika kõrvale , käib juba paari kuuga maha.Minul käib esimene kord kaheksa kuud kuni aasta. Siis tõmban peene voolikuga puhta kraami pealt ära nii ,et paks põhja jääks. Iseenesest kõlbaks see juba juua küll. Panen selle kraami uuesti pudelisse kilo paar suhkrut peale ja uuesti käima. Kui käima minna ei taha ,siis paarkümmend rosinat sisse ja võtab uuesti vungi sisse. Vot siis veel umbes kuus kuud kuni aasta kuni maha käib. Tulemus on läbipaistev, klaar ja aromaatne vein. Kes tahab kalvadossi teha ,neljakümne liitri mahlale lisada viis kilo suhkrut , kaks kilo herneid ja neli pulka pärmi. Peale maha käimist kaks korda läbi destileerida ja kraam missugune. Niimodi toimetab minu vanaonu kauge sugulane Lätis. Nii ,et:drink:
Ei paku seda juttu nüüd absoluutse tõe pähe, aga niipalju kui mina uurinud olen:
1. nn. saiapärm ei ole kääritamiseks ikka õige asi, soovitav on kasutada veinipärmi.
2. Vein on soovitav kääritada võimalikult kiiresti ehk veinipärmiga, seejärel võib kasutada käärimise peatamist ja lisada suhkrut, kui päris kuiva veini ei taha. Veinipärmi kasutades võib lisada kogu suhkru kohe st. ei pea kahes osas kääritama. Metsik ehk looduslik kääritamine pidavat olema loterii - kui vale pärmseene tüvi vohama hakkab, siis ei pidavat tulemus hea olema. Aga nagu öeldud, oma kogemustest veel rääkida ei saa. Hetkel hakkan oma esimest lõpuni käärinud pudelit selginema panema ja nädala pärast pudelitesse villima. Teadaolevalt võin öelda - lisasin 20l mahlale ca 2kg suhkrut, kangus sai 9 mahupritsenti. Klassikaline vein peaks olema 11-12 mahuprotsenti, samas poest ostes olen vahel ka umbes selle kangusega veini leidnud ja kehv see ei ole, seega lõpptulemus(saabub mitte varem kui 2-3 kuu pärast) ei pruugi sellest hoolimata kehv olla:)
1. nn. saiapärm ei ole kääritamiseks ikka õige asi, soovitav on kasutada veinipärmi.
2. Vein on soovitav kääritada võimalikult kiiresti ehk veinipärmiga, seejärel võib kasutada käärimise peatamist ja lisada suhkrut, kui päris kuiva veini ei taha. Veinipärmi kasutades võib lisada kogu suhkru kohe st. ei pea kahes osas kääritama. Metsik ehk looduslik kääritamine pidavat olema loterii - kui vale pärmseene tüvi vohama hakkab, siis ei pidavat tulemus hea olema. Aga nagu öeldud, oma kogemustest veel rääkida ei saa. Hetkel hakkan oma esimest lõpuni käärinud pudelit selginema panema ja nädala pärast pudelitesse villima. Teadaolevalt võin öelda - lisasin 20l mahlale ca 2kg suhkrut, kangus sai 9 mahupritsenti. Klassikaline vein peaks olema 11-12 mahuprotsenti, samas poest ostes olen vahel ka umbes selle kangusega veini leidnud ja kehv see ei ole, seega lõpptulemus(saabub mitte varem kui 2-3 kuu pärast) ei pruugi sellest hoolimata kehv olla:)
Noo mul on 15 L punsu. Sinna paneks 12 mahla ja 2 kg suhkrut, ning siis mulksuma. Jahedat kohta mu pole , arvad et saan nii kah kahhama.
Peale esmase käärimise lõppemist võtan lahti ja lisan veel 1 kg suhkrut ja uuesti tikksuma. Peale seiskumist kurnan selgema kraami ää ja toppin pudelisse.
Kas selline asjade käik oleks loogiline?
Mis arvate kui panna juurde aroonja mahla? Annaks vb päris huvitava maitse ja värvi veinile.
Peale esmase käärimise lõppemist võtan lahti ja lisan veel 1 kg suhkrut ja uuesti tikksuma. Peale seiskumist kurnan selgema kraami ää ja toppin pudelisse.
Kas selline asjade käik oleks loogiline?
Mis arvate kui panna juurde aroonja mahla? Annaks vb päris huvitava maitse ja värvi veinile.
-
kroom
- Postitusi: 336
- Liitunud: P Nov 23, 2008 21:10
- Asukoht: Tartu
- Auto: Viimati oli OG 9-3 automaat 1999 aastast
Mina olen veini tegemisel selliseid asju tähele pannund:
1. veinivirre, ehk siis "morss", mille käärima paned, peaks olema (enne suhkru lisamist!) umbes sellise maitsega, et seda võikski morsina tarvitada või isegi maitselt veidi lahjem, kuna alkohol lisab maitsele tugevust. Kindlasti peab virdel olema hapusust!
2. suhkru lisamist ei saa retsepti järgi määrata, kuna erinevatel toorainetel on erinev suhkrusisaldus, mille määramiseks on müügil erinevaid riistu. On ka liste netis, kus on ära toodud erinevate marjade suhkrusisaldus, aga eks ju see ka erineb sortide kaupa. Rusikareegel on see, et alkoholisisaldus tuleb ligikaudu kaks korda madalam kui suhkrusisaldus
3. võimaluse korral kasuta ikka spets veinipärmi
4. käärimine toimugu pigem jahedamas ruumis kui soojemas
5. suhkruga ei tohi üle pingutada, sest pärm ei hakka liiga magusas virdes tööle (enda kogemuse järgi veinipärm vähemalt 25% lahuses veel töötas)
6. soovitan ka kirja panna mida kui palju virdesse kokku segasid, et järgmisel aastal oleks vajadusel kergem segu korrigeerida või siis on hoopis hea kerge samasugune hea veinialgus mulksuma panna.
Edit: peaaegu unustasin vee ära. Vesi on ülioluline. Näiteks Tartu kraanivesi mulle veini tegemiseks ei meeldi. Väga meeldib kodune vesi Saaremaalt, mis on mitme pae- ja savikihi all peidus ning kuhu pinnavesi ei satu. Tartus teen veini paraku pudeliveest. Viimati tegin Saaremaa veest, kuna nad müüvad seda suures pudelis.
1. veinivirre, ehk siis "morss", mille käärima paned, peaks olema (enne suhkru lisamist!) umbes sellise maitsega, et seda võikski morsina tarvitada või isegi maitselt veidi lahjem, kuna alkohol lisab maitsele tugevust. Kindlasti peab virdel olema hapusust!
2. suhkru lisamist ei saa retsepti järgi määrata, kuna erinevatel toorainetel on erinev suhkrusisaldus, mille määramiseks on müügil erinevaid riistu. On ka liste netis, kus on ära toodud erinevate marjade suhkrusisaldus, aga eks ju see ka erineb sortide kaupa. Rusikareegel on see, et alkoholisisaldus tuleb ligikaudu kaks korda madalam kui suhkrusisaldus
3. võimaluse korral kasuta ikka spets veinipärmi
4. käärimine toimugu pigem jahedamas ruumis kui soojemas
5. suhkruga ei tohi üle pingutada, sest pärm ei hakka liiga magusas virdes tööle (enda kogemuse järgi veinipärm vähemalt 25% lahuses veel töötas)
6. soovitan ka kirja panna mida kui palju virdesse kokku segasid, et järgmisel aastal oleks vajadusel kergem segu korrigeerida või siis on hoopis hea kerge samasugune hea veinialgus mulksuma panna.
Edit: peaaegu unustasin vee ära. Vesi on ülioluline. Näiteks Tartu kraanivesi mulle veini tegemiseks ei meeldi. Väga meeldib kodune vesi Saaremaalt, mis on mitme pae- ja savikihi all peidus ning kuhu pinnavesi ei satu. Tartus teen veini paraku pudeliveest. Viimati tegin Saaremaa veest, kuna nad müüvad seda suures pudelis.
)