Saab 900GL 5d 1984, aatom

[aatom]

Kolmanda ukse keevitus ka lõpetatud. Pagan kui raske on keset ust olevat auku lappida. Lõikad täpse tüki välja, keevitad ettevaatlikult (vahet polnud, kas TIG või MIG) lühikeste juppidena, kohe maha jahutades, nii et taga läheduses olev pigimatt vaid kergelt läks vedelaks, aga ikkagi tõmbas pleki ära . Isegi horisontaalne ukse rant läks kõveraks. Andis tagasi taguda, saad enam-vähem ja siis kukub plinkima sissepoole - väljapoole muhk ... Aga kuidagi sain hakkama, pahteldada omajagu tahab ka veel. Hetkel kõik uksed lihtsalt keevitan ära, epokrundin ja seespoolt lisaks värvin, pahtelduse ja päris ilusaks tegemise jätan hilisemaks. Neljas e. juhiuks ka laual, seal peegli kohal omajagu tegemist. Isegi ukse sees klaasiraam pisut ära mädanenud. Seda päris niru teha, tundub kinni keevitatud ukse külge.
.

uks31.jpg (226.01 KiB) Vaadatud 531 korda

uks32.jpg (162.68 KiB) Vaadatud 531 korda

uks41.jpg (229.16 KiB) Vaadatud 531 korda

uks42.jpg (150.98 KiB) Vaadatud 531 korda

[arvo92]

Mulle tundubki, et sellepärast tihti keevitatakse selliseid kohti mõne punktiga, mitte pidevalt täis. Et see on jah kerge tulema, et suur plekipind läheb lainesse. Kunagi keevitasin tonnise esitiivakaared nii ära, et punkt ja kohe külma peale - aga seal ikkagi ei läinud midaig lainesse, eks see kaarekuju struktuurse tugevusega ka aitab.

Imetlusväärne, et viitsid selliseid uksi parandada. Mul kunagi 90 peale õnnestus saada uste alumiste äärte remontplekid, see tegi elu ikka väga mugavaks ja paari õhtuga olid uksed remonditud. Sul ikka korralik maraton. Aga mis peamine - plekitöö oskused paranevad!

Minu kandis maal elas vene ajal üks legendaarne plekksepp. Ta olevat ostnud totaalselt läbiroostetanud põhja ja karpidega sigulli õhtul ja peale kolhoosipäeva lõppu olevat siirdunud sellega oma garaaži ning hommikul sõitis sellesama siksiga tööle ning kõik plekid olid uued vormitud ja külge keevitatud. Kui keegi siis küsis talt, et kuidas sul see plekitöö nii hästi edeneb, vastas ta - "Ma olen inimesegi valmis teinud ja vaata, millise kehva riistaga. Plekitöö jaoks on mul head riistad"

[aatom]

Imetlusväärne, et viitsid selliseid uksi parandada.

Nu alternatiivi pole, kupeele (e. 2 ukselisele) veel ukse remontplekke leiaks. Kui oleks, siis jääks ikka pikk sirge keevitus, lihtne lainesse ajada. Ja lahtilõikamisel mine tea, mis pinged vallanduvad ja kuju muutub.
Juhiukse tegin päris täitsa tühjaks, sest üleval klaasi ümbrisraam, seal ka ussitab mastiksi all. Klaasi äravõtmine oli pisut nuputamist, tuli kogu lingimehanism + ühelt poolt klaasi raam eemaldada ja 90 kraadi keerates ta välja tuli. Õieti tegin, sest ka käepideme kinnituste all on ka roostet. Isegi kui oleks asendusuksi võtta, siis neil kõigil samad roosteprobleemid.
.

uks45.jpg (194.5 KiB) Vaadatud 337 korda

uks43.jpg (215.76 KiB) Vaadatud 337 korda

uks44.jpg (202.32 KiB) Vaadatud 337 korda

[aatom]

Juhiuks ootab keevitamist, võtan pisut hoogu, juhuks, kui keevitades jälle lainesse asjad lähevad. Sai teine osaliselt lahti lõigatud, liivapritsitud ja roostesurm peale aetud.

Vahepalaks võtsin hoopis esipidurid ette, mis pidevalt probleeme valmistasid peale jäämisega. Nu pildilt näha, loomulikult sellised roostekäkid jäävad kinni. Nüüd kõik puhastatud ja ootavad kokkupanemist, aga tekkis probleem. Nimelt ostsin uued täis remondikomplektid, milles tunduvad korralikud kolvid olema, vist isegi kroomitud, nii kuis vanad. Tahaks need ka uued panna (vanadel rooste osaliselt kallal), veel enam, et tolmukatte rant on neil kolbidel palju parem. Aga ei saa esimeselt vanalt kolvilt seda sisemist jullat kätte. see servast mitmest kohast pressitud kolvi poolt. On kellelgi ideed? keskel oleva mutri vint on ka väga lolli mõõduga, 10,9mm ja samma ca. 2,23mm. See keermestatud varras, mis kahe kolvi vahel, on liiga lühikese vindiosaga. Ah ja miskit tuli hästi ka välja, nimelt üks see keermega vars oli tihendi kohalt ka läbi roostetanud, sai vaske peale Tig-iga lastud, treitud, lihvitud ja poleeritud. Väga hästi õnnestus, ainult üks mikroskoopiline auk jäi vase sisse.

E: Täna hommikul õnnestus see keskmine vidin kätte saada kolvist. Leidisin miski paraja jämedusega lühikese metallpulga, toppisin mutri auku ja originaalvõlliga keeraski lahti. Esmalt proovisin teise piduri oma, mis tuli kohe lahti. See, millega eile maadlesin, tahtis endiselt omajagu meelitamist.
.

esipidur1.jpg (199.43 KiB) Vaadatud 222 korda

esipidur2.jpg (145.88 KiB) Vaadatud 222 korda

esipidur4.jpg (237.11 KiB) Vaadatud 222 korda

esipidur5.jpg (127.5 KiB) Vaadatud 222 korda

esipidur3.jpg (49.06 KiB) Vaadatud 222 korda

[aatom]

Ja esipidurid valmis ongi, isegi käsipidur toimib, kuulid ja kuuli augud selles süsteemis olid täitsa korras, roosteta. Aga niipea ei taha selliseid teha, mõlema poole kolvid vajavad kõvasti tööd, pressimist jne, ei piisa vaid vahetusest. Ja siis avastad näiteks ühe olulise vedru käsipiduri süsteemist laua pealt kui kõik on kokku pressitud ... korra nii juhtuski, vandumist kui palju.
.

esipidur6.jpg (218.29 KiB) Vaadatud 183 korda

[aatom]

Viimast ust olen ka vahepeal keevitanud, raskematest kohtadest ja no muidugi pisut lainesse, aga sain enam-vähem korda. nüüd veel altäärte tegemine.

Ja vahelduseks olen teinud ka teisi asju, näiteks mittetöötavad pasunad. No muidugi ei tööta, kui Itaalia toodang, hea et pea 40 aastaga niipaljugi plekki veel alles on, et saab taastada. Aga huvitava lahendusega, helikanal on teo kujuline. Tänapäeval vist kõik sellised.

Ka tagapidurid võtsin küljest ja mõistagi roostes. Üllatuslikult kolvid täitsa ilusad, kui vaid korpus poleks roostetama hakanud ja selle tõttu nii kinni, et ei saa kätte. Piduriõliga pressides ühe poole saad kätte, aga korraga 2 tk. välja ei tule, teise pead tagasi suruma, et üks kätte saada ja siis pole ju enam millegiga pressida. Kolvil pole tihendiäärt kah, millest kruvikeerajaga välja suruda. Tea, kas olen sunnitud poolitama nad (käivad pooleks, nelja roostes poldiga on kinni).

Ja kui juba, siis sidur nagu ei tahtnud peale remonti hästi töötada, Sai teist urgitsetud ja oh üllatust, piduri torul on siduri lähedal kummist üleminek. Ning see kumm ongi läbi, paisub survega ja lõpuks hakkas päris läbi laskma. Eks tuleb hüdrovooliku spetsialiste külastada ja pressida uus vanadele torudele. Ah jah, kuna pidurisüsteem oli tühi seoses esipidurite remondiga, siis testisin igaks juhuks remonditud siduri peasilindri ka ära tagapiduri kolbe välja pressides. Kõik töötab, aga pedaali ühenduse varda augud on kulunud ja ka varras seal, need taastan ära, et pedaali loksust lahti saada.
.

Pasun1.jpg (280.09 KiB) Vaadatud 77 korda

SiduriPeaTest.jpg (293.28 KiB) Vaadatud 77 korda

Tagapidur.jpg (98.77 KiB) Vaadatud 77 korda