Vana klassiku hingeelu

Trionic · #76

Loe plahvatuseteooriaid...

S9K · #77

Kust ma neid saaks. Kohe loen

Trionic · #78

google

Trionic · #79

Mootoriteooriasse lahtiseletamine läheks siin pikale.

S9K · #80

krt google suht lai mõiste. äkki saab vihjeid või adret äkki? Läheks pikale jah. Suht nõme teise postituses vaielda.

Ma lõpetan siin oma vaidluse. Ei taha enam reostada. Aga sellest teooriast olen küll väga huvitatud herr Trionic:notworthy:

andreas · #81

Äkki leidub Tallinna kandis mõni abivalmis classicuomanik, kes oleks nõus mu kulgurile pilgu peale heitma-kuulama. Räägiks natuke mis ja kus, kuidas ja kuipalju. Kaua ma ikka siin katse eksituse meetodil jalgratast leiutan

Asjatundlik kõrv-silm tuhat korda parem kui teoreetiline loba foorumis.

Oleks väga tänulik

:notworthy::notworthy:

part · #82

aga mine troostautosse, kadaka tee 187 c , kus on abivalmis inimesed ja nii mõnedki tööriistad pädevaks kasutamiseks (ise olen näinud, ausõna). auto tehakse korda ja esitatakse vastav arve . ja ongi mure murtud.

andreas · #83

Seal käidud juba, tonnisega küll... päris niisama ei tahaks kah tublisid töömehi oma algaja jutuga segama minna. Tahaks lihtsalt asjast-classicust rohekm teada saada, mitte, et keegi töö mu eest lihtsalt ära teeks...

Saabipisik sunnib mind lihtsalt end sel alal täiendama noh

S9K · #84

Vot õige vana.

Selliseid võiks rohkem olla. Ma siin oma vaidlustega saan ka tegelt järjest targemaks.

part · #85

sri jah saabninethousand ( muuseas - hea nimi, mida see "ninethousand"-osa tähendabki ?

) . juba korrigeerin. processing.....

S9K · #86

SAABNINETHOUSAND aka Saab 9000. Capishe

andreas · #87

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
SAABNINETHOUSAND aka Saab 9000. Capishe

Saa aru, see on lihtsalt küüliku ja klassikuaretajate peen huumor tonniste suunas

S9K · #88

OT: Paremat foorumit enam ei leia. Siiani parim mis minuga juhtunud on:P

Lembit · #89

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
Selgita siis mis on detonatsioon:notworthy:. Ära ütle ainult, et see ei ole.

Ma ei ole liiga osav seletaja:red:.
Detonatsioon on küttesegu iseeneselik süttimine.
Kui küttesegu kokku suruda, siis temperatuur silindris tõuseb senikaua, kuni saavutatakse küttesegu isesüttimistemperatuur ja kogu silindris olev segu süttib praktiliselt korraga. See on kordades kiirem normaalsest põlemisest, kus segu süütab süüteküünal - sisuliselt ühest servast või palli keskelt vms. - olenevab põlemiskambri kujust.

Detonatsioon teeb mootoris palju paha. Kõige rohkem halba teeb see, et plahvatus "puhub ära" kolvi ja põlemiskambri pinnalt väheliikuva gaasikihi, mis kaitseb kolbi ja plokikaant otsese leegi ja ülekuumenemise eest. Mõned laksud detonatsiooni ning kolb ja plokikaan hakkavad sulama. Kolvi sisse augu põletamine vähegi võimsal mootoril võtab aega ainult mõned sekundid.

S9K · #90

Milleks punastada

. Ma esitasin küsimuse eesmärgiga, et saaksin veits tarkust juurde. Ja kas mitte hõõgsüüde ei ole iseeneselik süttimine, vaata sa seal just seda kirjutadki:

Algselt postitas: Lembit
temperatuur silindris tõuseb senikaua, kuni saavutatakse küttesegu isesüttimistemperatuur

Ma siin ennist ütlesin, et detonatsioon on näiteks see kui käivitad autot ja käib ilge pauk, umbes selline, et lööb sumpa alt minema. Kuidas seda kutsuda siis? Minu teadmiste järgi tekib detonatsioon küünla sädemest kui on väga lahja segu.

EDIT: Targemad öelge mis on peroksüüdid. Äkki siis saame targemaks

epsum · #91

See kui käivitad autod ja käib ilge pauk näitab minu teadmist mööda seda, et kütus plahvatab väljalaske poole peal juba

S9K · #92

ok ma siis veits üritan seletada: Ma nüüd tsiteerin jälle A.Palu moto piiblist

.

Töösegu detonatsiooniline põlemine tekib alati pärast seda, kui segu on juba süüteküünla poolt süüdatud. Seda nähtust põhjendatakse järgmiselt: süüteküünlalt süüdatud segus levib leek lainekujuliselt. Leegist haaratud segu põledes paisub ja surub põlemiskambri kaugemas osas asuvat, veel mitte põlevat töösegu täiendavalt kokku. Seepärast kasvab selles segu osas rõhk ja temperatuur, mille mõjul tekib hulgaliselt kütuse ja ergastatud hapniku ühendeid, nn. peroksüüde. Viimased on äärmiselt mittepüsivad keemilised ühendid, mis süttivad ise ja põlevad seejuures ülisuure, peaaegu lõhkeaine kiirusega. (rohkem ei jõua kirjutada, näpud valutavad juba)

Lembit · #93

Algselt postitas: SAABNINETHOUSAND
Milleks punastada . Ma esitasin küsimuse eesmärgiga, et saaksin veits tarkust juurde. Ja kas mitte hõõgsüüde ei ole iseeneselik süttimine, vaata sa seal just seda kirjutadki:
Algselt postitas: Lembit
temperatuur silindris tõuseb senikaua, kuni saavutatakse küttesegu isesüttimistemperatuur
Ma siin ennist ütlesin, et detonatsioon on näiteks see kui käivitad autot ja käib ilge pauk, umbes selline, et lööb sumpa alt minema. Kuidas seda kutsuda siis? Minu teadmiste järgi tekib detonatsioon küünla sädemest kui on väga lahja segu.

vot nüüd tuleb hästi välja see, miks ma ei ole hea seletaja:
Hõõgsüüde on see, et küttesegu süütab mingi hõõguv asi põlemiskambris, mitte säde süüteküünla elektroodide vahel. Punkt.
Detonatsioon on sellisele kirjeldusele vastav, nagu ma ennem kirjeldasin. Punkt.
Kui usud minu juttu - tore. Kui ei usu, tont sinuga, ma ei viitsi eriti juurde seletada. Keda huvitab, see otsib ise juurde.
Minu elus on huvitavamaidki ettevõtmisi, kui uskumatuid tõe juurde juhatada

:D:D

Summutis toimuv ei ole kindlasti mitte detonatsioon. Punkt.
Tuletaks siinkohal meelde vanasõna: "Parem olla vait ja jätte endast lolli mulje, kui avada suu ja hajutada kõik kahtlused"

Trionic · #94

Algselt postitas: Trionic
iseenesestlik plahvatus põlemiskambris,või veelgi täpsemalt:
"Ebaühtlane,liiga kiire,plahvatuslik(1500-9000 m/s) ja lööklaineid
tekitav põlemine silindris,mis viib mootori ülekuumenemise,enneaegse kulumise ja mehaanilise purunemiseni".

det.soodustab ka hõõgsüüte tekkimist ja vastupidi

Seda juttu ei mõelnud ka mina välja ja nii need asjad käivadki.