
Aga leidsin hoopis huvitava variandi, programeeritav täiselektrooniline boost control alla kiloeegi

Krt, keerasin just nädalavahetusel doonorilt mootorit maha. turbo ja IC-sse mineva toru vahetükiks on kummist üleminek... see sulaks ilmselt sellise temperatuuri juures...Algselt postitas: tripp
http://www.turbo.ee/index_publications_ ... rticle=111
siin räägitakse kuni 180 kraadist![]()
Algselt postitas: suur
kas LPT-de WG-ti (FPT-del BPC sisendvoolik) minev voolik ei tule mitte kollektori lähedalt ehk peale Intercoolerit?
Ehk siis sisuliselt nagu olekski peale vahejahutit. Võibolla eksin ka.
Stabiilne maksimaalne surve on 0.1-0.2 bar madalam hetkeimpulsist, st tekib tõesti viivitus. Turbo lööb surve üles kusjuures kumuleeruvalt mida rohkem tuleb heitgaase seda rohkem kõrgemat survet saab tekitada jne jne. See surve avab kõigepealt kuulklapi (tegelikult lekib ta tasakesi juba väiksemate survete puhul toimides drosselina) seejärel see sama surve tekitab wastegate varda liikumise avades klapi turbos ja lastes heitgaasid labadest mööda.Algselt postitas: suur
No aga siis ju peakski MBC appi tulema ja turbo tagant ära lükkama või mis? Või tegutseb säärasel juhul MBC teatud viivitusega?
Aga ikkagi. Mismoodi veenduda, et turbo peab pingele vastu? Kas järsku peaks ennetava remondi ette võtma ?
Aga miks on normaaloludes vaja tekitatud survet veel eraldi korstnasse lasta? Rõhu kiiret alandamist on vaja ainult gaasi lahtilaskmisel, aga siis tõmmatakse bypass ju nagunii lahti ja sellest peaks piisama?Algselt postitas: qdwin
Täiselektroonne klapp oleks tegelikult kõige õigem aga siis juba koostöös by passiga. Wastegate laseb heitgaasid mööda, bypass aga juba tekitatud surve kosmosesse. Kokku saaks hästi dünaamilise süsteemi. Huvitaval kombel kasutab aga kogu maailm ikka seda klassikalist ja järgiproovitud skeemi.
Ega wastegate ise ei ole elektrooniline, ikka sama mis ennegi. Elektrooniline boost control moodul, millele ma viitasin, lihtsalt juhib (originaal-BPC solenoidi abil) wastegate tööd täpselt samamoodi, nagu Trionic seda teeb, ainult selle vahega, et ise saad talle öelda, kuidas juhtida ja millal kui palju boosti anda.Algselt postitas: qdwin
Mind näiteks huvitab et kuidas elektroonne wastegate hõõguva turbo lähedal ellu jääb?
Mis p... peab minema see varem või hiljem ka p... läheb.Algselt postitas: suur
Kurat ma hakkan juba kartma oma turbo pärast. Siuke mulje jääb et kui rõhk mõned kümnendikud ülesse suruda (FPT tase), siis kohe turbo lendab. FPT'l ja LPT'l on ju sama turbo koos juurtega (õlitused-jahutused). Ainuke vahe ongi ju wastegate juhtimises, mis FPT'l käib läbi ECU-BPC. On ju nii?
Järsku on sellest 125-st kw-st küll (tegelikult ongi)? Lihtsalt hing ei anna rahu, et NII LIHTSATE VAHENDITEGA saab turborõhu ülespoole ja pe*setunde teiseks.
Ja siis pole muud kui mitsu vurr vahele ja rõhk taevasse ja kast ribadeksAlgselt postitas: qdwin
Soe soovitus: ei tasu turboga sõita viimase lõpuni, siis pole enam midagi remontida. Halvimal juhul võib siis ka remontturbo kaup katki jääda.
Algselt postitas: qdwin
Just just saabimaniakk Suur! Polegi ammu pilpaid näinud!
Ära Mitsut peale pane vaid keerame Garreti rõhu taevasse, minu esimene bpc klapp peaks teoreetiliselt veel kuskil alles olema, fuel cut off defender ei ole ka veel peale pandud - kaks kärbest ühe hoobiga...
PS! Mina rahuldun täielikult Garreti tööga, rõhk on 0,9-1,0 peal ja momenti on piisavalt. Linnas jääb enamus tavaliselt ülegi.
Algselt postitas: trippAlgselt postitas: Cyber
Äkki siis oleks mõte panna see jubinas PEALE vahejahutut? Seal pisut jahedam. Tegelikult ei suurene õhutemperatuur seal turbos sadades kraadides.Kuna õhk sealt üsna ruttu läbi käib, tekib temperatuuritõus ainult mõned kraadid(no kümme-15 ehk) .Muidu hõõguks sul kogu sisselase .
![]()
http://www.turbo.ee/index_publications_ ... rticle=111
siin räägitakse kuni 180 kraadist![]()
Jõhker! Kas see 600 kraadi on hetke väärtus või võib see ka pikemalt kesta?Algselt postitas: Trionic
olen ka coolerisse sissetuleva õhu 600 kraadiseks mõõtnud.disladel tiksub seal 200 kandis.
Jah, nukker et mitte öelda valus oli. Üks punkt jäi lisamatta, õlirõhk peab olema õige, st reduktsiooniklapp peab liikuma ilma ühegi vaevuaimatava takistuseta. Teine turbo lasi õli tänavale peale 1000 üsna rahumeelse kilomeetri läbimist.Algselt postitas: TrionicKogu selle eelneva jutu iva on tegelikult natukene mujal-Qdwin teab suurepäraselt,miks turbod purunevad,kui viimast neist välja pigistada.Liigne vastusurve väljalaskesüsteemis + cut off + väeti Garrett = purunenud Garrett
Point ongi selles, et LPT'l pole BPC klappi ega return voolikut. Düüsi kaudu toimub return otse kapoti alla. No muidugi võib ka mingi vooliku tekitada - koht selleks peaks ju olemas olema tegelikultMa paneks wastegate düüsi samale teljele returni düüsiga. Siis tulevad voolikud ühest suunast.
Algselt postitas: qdwin
Ülelaaderõhk läheb üle lubatud piiri, bensiinipump lülitatakse välja, rõhk langeb veidi alla, bensiinipump lülitatakse järsult sisse. St heitgaasid kaovad ja tulevad löögiga tagasi.