Tervist palatikaaslased!
Tuli mõte, et võiks enda klassikust ka teema teha, hea endalgi järge pidada mida ja millal tehtud sai.
Eellugu. Mulle algselt triikrauda meenutav vana generatsiooni 900 jäi silma juba varajasest lapsepõlvest kui sugulasel oli 5D klassik. Aeg läks edasi ja minu huvid koondusid pigem vanade mootorrataste peale kuni 2011. aastal avastasin Saab 900 enda jaoks uuesti. Kui juba vanatehnika pisik sees, siis peab auto ka „vana“ olema. Oli juba piisavalt ressurssi kogutud ja aeg küps päris enda esimeseks autoks (load aastast 2009).
Loomulikult tahtsin endale Aero/SPG varianti, äärmisel juhul vähemalt turbokat, kuid kiirelt sai selgeks, et selliseid korralikke väga ei liigu ning isegi kui liigub, siis hinnaklass on midagi muud. Ca aasta aega pidevalt Soome ja Rootsi automüügiportaale kammimist erilisi pärleid ei andnud kuni 2013. aasta suve lõpus ilmus Nettiauto’sse üks väliselt ja sisult väga kobe 900i. Kiire kõne Soome sugulasele, kes autot vaatama läks ja lõpuks ka ära ostis. Mõeldud-tehtud ja mõne nädala pärast nägin autot juba Viljandi MNT büroo ees. Mäletan veel, et ülevaataja porises autot uurides, et see on ju rikka inimese auto (st bensuröövel). Järgnes külaskäik kindlustusse kus üllatati ~180€-se „kingitusega“ 12-ks kuuks. Minust sai konkreetse isendi neljas omanik. Esimesse otsa jäid algne omanik, vahendaja ja minu sugulane, kes autogi Eestisse tõi.
Üks esimene pilt uue autoga seenelkäigust:
Autost lähemalt. Tegu 1989. aasta alguse vabalthingava manuaalkastiga Saab 900-ga, mootoriks kõrgeima surveastmega kuueteistkümneklapiline B202i, ilma katalüsaatorita ja seega kilovatte kokku 98. Mootorijuhtimise eest hoolitseb Bosch LH 2.4. Autol erilisi lisasid peale roolivõimu ja hästi säilinud heleda nahksisu pole. Ju pandi siis kogu raha sisu alla. Iseloomu lisab ka ripplagi või hellitavalt „baldahhiin“. Auto oli säilinud täielikult originaalina ning läbisõitu oli ostmise asjaks kogunenud 203 000 km. Kaasa tulid autoga veel originaalstereo ja naelrehvid plekkvelgedel (ka originaalid). Suverehvid olid autol all koos Saab 9000-e „Soft spoke“ võluvelgedel. Autot oli viimase 10 aasta jooksul minimaalselt kasutatud ja talvel sõidetud polnud. Rohked männiokkad kõikvõimalikes kohtades viitasid sellele, et auto oli ka väljas seisnud. Autole oli tehase poolt tehtud korralik korrosioonitõrje kerevahaga, mida oldi ka aeg-ajalt uuendanud. Põhja alla nagu ikka oli saanud kivikaitse. Mina võtsin nõuks autot talvel kasutada, kuna seisval autol pole minu jaoks väärtust ning korralik korrosioonikaitse lisas kindlust. Ütleme, et ühendasin hobi ja igapäeva.
Esimesel sõidul sai juba selgeks auto iseloom, sidur vajus pika peale „läbi“. Mõne nädala pärast järgnes sellele siduri peasilindri puhastus ja mansettide vahetus, mis probleemi ka lahendas. Sisse sai ka uus jahutusvedelik. Sügisel sai autot pestud ja muidu koristatud, tegin enda jaoks mõne pildid, millest üks kogemata Saabiklubi fotokonkursile sattus ja lõpuks oktoobrikuu kaanestaariks sai. Vast tuleb tuttav. Tartu kandi Saablased teavad seda autot ühistelt dünoõhtutelt.
Samal, 2013. aasta sügisel said ette uued ja sirged pidurikettad ning kogu klotsiring vahetatud. Oktoobril läks lisaks veel vasakpoolne stabilisaatorivarda otsapuks, sest vana õnnestus Viljandi „headel“ tänavatel kaevuluugi lohust läbi sõites ära murda. Vana oli Saabi kirjadega tehase praak (keevisõmblus oli õigest kohast vähe mööda jooksnud). Õlilekke kõrvaldamine päädis klapikambrikaane tihendi ja õlipumba O-rõnga vahetusega. Sai vahetatud ka parema pooltelje kattekumm. Detsembris 2013 sai esmakordselt Eestis ülevaatusel käidus. Valisin meelega rangema koha, et saada aimu kui heas seisus auto veermik tegelikult on. Ülevaatusel leiti ainult kaks pisiviga – üks külgmine suunatuli oli otsustanud teel ülevaatuspunkti pirni läbi põletada ja hiljuti paigaldatud kattekumm oli otsustanud end lahti suruda.
Pildile on sattunud mu mõlemad hobid
2014 aasta kevadel avastasin väikse roostemulli tagumise küljeliistu alt. See sai kiirelt likvideeritud, keevitamist ei vajanud. Juulis 2014 sai tehtud õlivahetus – mootorisse Valvoline MaxLife 10W-40 ja käigukasti Addinol EcoSynth 10-40W, mille valikuga ma ausalt öeldes rahul pole. Suvel mässasin kõverate lamellidega sidurikorvi, mis ~3000 km enne auto minu kätte jõudmist oli kogu komplektina vahetatud. Õnnestus saada üks lõpukorral, kuid sirgete lamellidega sidurikorv, mis ka külge sai (tänud Janek’ile Võhmast). Sügisel 2014 sai ostetud uus Varta Silver Dynamic aku ning kobrutama hakanud jalgealustel 10x10 cm suurused lapid poolraamide kohalt vahetatud. Novembris lasin tuttaval teha korraliku korrosioonitõrje Teroson HV400-ga.
Siia üks pilt möödunud talvest, Saab mini-Toppolaga
13.03.2015 oli väike juubel - 222 222 km sai Saabil sõidetud.
2015. aasta märtsi lõpul sai käidud teist korda Eestis ülevaatusel ja selgus, et auto on sama heas seisus kui 2 aastat tagasi (aastane läbisõit 23t km kanti). Soovitati jälgida pisikest lõtku paremas välimises stabikavarda puksis. Ainukeseks veaks oli hiljem märgitud mõra esiklaasis, mille avastasin pärast internetist andmeid vaadates.
Aprillis ostsin uue Sachs’i sidurikomplekti ja SKF-i survelaagri, mis ka kohe külge said. Mõne nädala pärast sai kapoti peale ka uus OEM embleem. Suverehvid läksid juba alla 15“ Aero velgedel.
Viimase asjana vahetasin 24.04 ära süüteküünlad (NGK BCP5ES) ja kõrgepingejuhtmed. Juhtmete leidmisega oli omaette teema, sest 88.-89. aastal viidi korraks süütepool paremale küljele (muidu ninas, radiaatori kohal). Lõpuks võtsin Bosch SiliconPower’i komplekti ja juhtme süütepoolist jagajasse ostsin universaalse.
Esimeseks postituseks vast aitab.
Saab 900i 16V, 1989, Ilts
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 119
- Liitunud: L Juun 01, 2013 23:36
- Asukoht: Viljandi
- Auto: NG9-5 Turbo4 Aero
900 T16 Aero
To KT100. Eks seda auto istumist mõjuta nii amordid kui ka vedrud. Ilmselt on all kas kaua aega tagasi vahetatud või isegi originaaljooks. Leiaks hea hinna ja kvaliteedi suhtega komplekti, vahetaks kõik ära
Mis sul nende hinnaklass umbes oli?
To Hiiglane. Tasakaalustamine näitas, et veljed on täitsa head ja sirged! Rehvid hindasid spetsialistid rehvivahetuses kasutatavateks ja selle suve lasen nendega veel ära. Õhku küll ei pidanud ükski, randid tuli puhastada ja uuesti vahaga üle käia.
Üldiselt peab hakkama mõtlema esiklaasi vahetuse peale. Originaal omab juba mitut müra ja täket. Läbipaistvus on ka küsitav. Samuti tuleb suvel plaani võtta mootori ja käigukasti mahavõtmine, sest salapäraselt ja visalt on väike õlikadu. Kahtlustan mootori ja käigukasti vahel olevat plekktihendit või siis GJM korpuse tihendit. Ideaalis võiks veel uurida vilisevat käigukasti otsalaagrit ja esimest mootoripatja.
Mis sul nende hinnaklass umbes oli?
To Hiiglane. Tasakaalustamine näitas, et veljed on täitsa head ja sirged! Rehvid hindasid spetsialistid rehvivahetuses kasutatavateks ja selle suve lasen nendega veel ära. Õhku küll ei pidanud ükski, randid tuli puhastada ja uuesti vahaga üle käia.
Üldiselt peab hakkama mõtlema esiklaasi vahetuse peale. Originaal omab juba mitut müra ja täket. Läbipaistvus on ka küsitav. Samuti tuleb suvel plaani võtta mootori ja käigukasti mahavõtmine, sest salapäraselt ja visalt on väike õlikadu. Kahtlustan mootori ja käigukasti vahel olevat plekktihendit või siis GJM korpuse tihendit. Ideaalis võiks veel uurida vilisevat käigukasti otsalaagrit ja esimest mootoripatja.
To KT100. Eks seda auto istumist mõjuta nii amordid kui ka vedrud. Ilmselt on all kas kaua aega tagasi vahetatud või isegi originaaljooks. Leiaks hea hinna ja kvaliteedi suhtega komplekti, vahetaks kõik ära
Mis sul nende hinnaklass umbes oli?
Täpseid hindu ma ei mäleta nüüd... vedru oli u 30€/tk Lemförder kui ei eksi. Ja amordid olid 80€/tk. Sachsilt. Väidetavalt viimane komplekt neid Sachsi amorte maailmas sai minu masina alla. Kahtlen, aga nii öeldi, et kõik laod Euroopas tühjad.
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 119
- Liitunud: L Juun 01, 2013 23:36
- Asukoht: Viljandi
- Auto: NG9-5 Turbo4 Aero
900 T16 Aero
Juuli seisuga sai ette uus pronkstooni esiklaas ja tehtud korralik pigipesu ja väike hooldus. Arvan, et nüüd on õige aeg autol järgmise fänni kätte liikuda... (kuulutus). Elame, näeme.
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 119
- Liitunud: L Juun 01, 2013 23:36
- Asukoht: Viljandi
- Auto: NG9-5 Turbo4 Aero
900 T16 Aero
Pole ammu midagi kirjutanud, aga mõningaid arenguid on. Esiteks, otsustasin autoga veel vähemalt aastakese sõita.
Augusti teisel nädalal võtsin ette laepolstri vahetuse. Eelmise omaniku poolt nööpnõeltega lakke tikitud riie oli reaalselt kinni ainult servadest. Laepapp oli suhteliselt heas seisus. Asendusriideks valisin Kangadžunglist paksema sametriide, mis toonilt mulle meeldis. Fliisriideid sobivas toonis polnud ja Sohvameistrite poodi lõpuks ei külastanudki. Suuremad defektid laepapil said pahteldatud klaaskiudpahtliga, sest ilma poroloonita riie näitab kõik ebatasasused välja. Lõpptulemus sai minu jaoks hea, kuigi oleks võinud papi servi ka siluda. Üritan homme valges mõned pildid lõpptulemusest ka lisada.
Novembri alul otsustasin originaalamordid ja -vedrud lõpuks uute vastu välja vahetada. Paremalt eest oli kosta kolksu, mis viitas alumise amordipuksi lõppemisele. Lisaks oli tunda, et amordid ja vedrud on oma parema aja ära elanud. Vanad amordid vajasid lahkumiseks lõikuri abi ning paistis, et tagumised ülemised amordikinnitused tuleb tulevikus ette võtta. Alla läksid (saadavuse ja hinna tõttu) KYB-i kahekambrilised gaasiamordid ja Lesjöfors'i vedrud. Millegipärast arvasin, et tagumine ots tõuseb rohkem kõrgemale, aga reaalsus oli see, et nii tagumine ots tõusis natukene ja esimene ikka natukene rohkem. Järgmine ring tuleb vist madaldusvedrud osta Pärast käis auto sillastendis ja vahetati ära ka pidurivedelik.
Talveks viskasin softspoke'i valukatele uued Yokohama IG55-d.
Detsembri alul otsustas armatuuri kell oma elu elama hakata - käib siis kui ise tahab. On kellelgi sellise anomaalia kõrvaldamise kogemust? Ära sai vahetatud üks valgustuspirn armatuuris. Paras nikerdamine oli, sest esiteks ei tahtnud kõlari kate pesast lahkuda ja siis pirni pesa tahtis omajagu jõudu ja nõksutamist, enne kui selle kätte sain. Pärast tuiskasin veel praguteta armatuuri üle hooldava ja kaitsva spetsiaalvahaga.
Ilmselt peab hakkama jahutusvedeliku taset tihedamini kontrollima. Sõidust tulles ja avatud kapotiga oli kuulda tükk aega sisinat pasisupaagi korgi juurest (klapist). Jahutusvedelik on ka tumedamaks tõmmanud, kuigi vedelikku pole olnud vaja juurde lisada ja auto läheb normaalselt soojaks. Aga eks see plokikaane tihendi vahetus on klassikul loomulik, minu omal kell juba 230t km juures.
Augusti teisel nädalal võtsin ette laepolstri vahetuse. Eelmise omaniku poolt nööpnõeltega lakke tikitud riie oli reaalselt kinni ainult servadest. Laepapp oli suhteliselt heas seisus. Asendusriideks valisin Kangadžunglist paksema sametriide, mis toonilt mulle meeldis. Fliisriideid sobivas toonis polnud ja Sohvameistrite poodi lõpuks ei külastanudki. Suuremad defektid laepapil said pahteldatud klaaskiudpahtliga, sest ilma poroloonita riie näitab kõik ebatasasused välja. Lõpptulemus sai minu jaoks hea, kuigi oleks võinud papi servi ka siluda. Üritan homme valges mõned pildid lõpptulemusest ka lisada.
Novembri alul otsustasin originaalamordid ja -vedrud lõpuks uute vastu välja vahetada. Paremalt eest oli kosta kolksu, mis viitas alumise amordipuksi lõppemisele. Lisaks oli tunda, et amordid ja vedrud on oma parema aja ära elanud. Vanad amordid vajasid lahkumiseks lõikuri abi ning paistis, et tagumised ülemised amordikinnitused tuleb tulevikus ette võtta. Alla läksid (saadavuse ja hinna tõttu) KYB-i kahekambrilised gaasiamordid ja Lesjöfors'i vedrud. Millegipärast arvasin, et tagumine ots tõuseb rohkem kõrgemale, aga reaalsus oli see, et nii tagumine ots tõusis natukene ja esimene ikka natukene rohkem. Järgmine ring tuleb vist madaldusvedrud osta Pärast käis auto sillastendis ja vahetati ära ka pidurivedelik.
Talveks viskasin softspoke'i valukatele uued Yokohama IG55-d.
Detsembri alul otsustas armatuuri kell oma elu elama hakata - käib siis kui ise tahab. On kellelgi sellise anomaalia kõrvaldamise kogemust? Ära sai vahetatud üks valgustuspirn armatuuris. Paras nikerdamine oli, sest esiteks ei tahtnud kõlari kate pesast lahkuda ja siis pirni pesa tahtis omajagu jõudu ja nõksutamist, enne kui selle kätte sain. Pärast tuiskasin veel praguteta armatuuri üle hooldava ja kaitsva spetsiaalvahaga.
Ilmselt peab hakkama jahutusvedeliku taset tihedamini kontrollima. Sõidust tulles ja avatud kapotiga oli kuulda tükk aega sisinat pasisupaagi korgi juurest (klapist). Jahutusvedelik on ka tumedamaks tõmmanud, kuigi vedelikku pole olnud vaja juurde lisada ja auto läheb normaalselt soojaks. Aga eks see plokikaane tihendi vahetus on klassikul loomulik, minu omal kell juba 230t km juures.
- ivomets
- Vanasaabikala
- Postitusi: 7623
- Liitunud: N Apr 22, 2004 18:39
- Asukoht: Suvepealinn
- Auto: Saab 96 , Saaburu, Subaru
Klassiku amordid elavad tavaliselt selle auto üle ))
Esimestel läheb lõpuks alumiste pukside kinnitus puruks, ja tagumised väänavad lihtsalt keresse ülesse augu sisse, koos rooste abiga. Aga amordid peavad ja töötavad ja ei leki.
Esimestel läheb lõpuks alumiste pukside kinnitus puruks, ja tagumised väänavad lihtsalt keresse ülesse augu sisse, koos rooste abiga. Aga amordid peavad ja töötavad ja ei leki.
KUI AUTO ON KATGI TOO OMA AUTO IVOMETSA SOJA GARAZI Keevitan, värvin, keeran mutreid kinni ja lahti.
-
- Saabiklubi liige
- Postitusi: 119
- Liitunud: L Juun 01, 2013 23:36
- Asukoht: Viljandi
- Auto: NG9-5 Turbo4 Aero
900 T16 Aero
Märtsi lõpul sai alla uus Soomes toodetud summutiosa (rahvakeeli kaks tagumist pütti) kuna keskmises pütis olid sõelad lahti ja kolisesid. Ostsin aegsasti mõlemad pütid kuna arvata oli, et järelturu summutitega saab alati nalja. Nii olidki tagumise torud pikemad ja keskmise omad lühemad kui originaalil. Oleks ainult ühe püti ostnud, siis oleks pidanud torujuppe vahele nipitama. All olnud summutipütid olid originaalid, Saabi kirjadega.
Vahetasin vana vastu ka novembris vahetatud stabikavarda parema välimise otsapuksi, mis oli omandanud juba korraliku lõtku, mis lasi stabikal vastu keret käia...kvaliteet. Ega kergelt kulunud vanaga hetkel väga hea pole, kohati on veel stabika kolksu aukudes kuulda. Lisaks vahetasin sisemised stabikapuksid uute vastu, mis olid juba varasemast olemas.
1. aprillil sai käidud ülevaatusel, mis sai läbitud vigadeta. Ainult ülevaataja vahtis punnissilmi autot ja küsis igasuguseid küsimusi ning uudistas mootoriruumi
Vahetasin vana vastu ka novembris vahetatud stabikavarda parema välimise otsapuksi, mis oli omandanud juba korraliku lõtku, mis lasi stabikal vastu keret käia...kvaliteet. Ega kergelt kulunud vanaga hetkel väga hea pole, kohati on veel stabika kolksu aukudes kuulda. Lisaks vahetasin sisemised stabikapuksid uute vastu, mis olid juba varasemast olemas.
1. aprillil sai käidud ülevaatusel, mis sai läbitud vigadeta. Ainult ülevaataja vahtis punnissilmi autot ja küsis igasuguseid küsimusi ning uudistas mootoriruumi