Algselt postitas: Ryhkija
Alam-Pedja looduskaitsealast üldse keegi teab midagi...Eesti suurim looduskaitseala...
Midagi ikka teab, Põltsamaa jõest küll vähem, Pedjast rohkem - seda mööda sõites saab tõelise elamuse. Ainult, et jõgi on kuni juuni lõpuni suletud ja mõnes piirkonnas ei tohi aastaringselt randuda. Aga parim aeg ongi juuli esimene pool kui ööd veel valged, eriti mõnus on öösel mööda jõge tasapisi allavoolu kulgeda - koprad askeldavad ümberringi ja nahkhiired lendavad peade kohal, eemalt kostuvad hundipere ja muud hääled. Alustada võib Puurmanist või Jürikülast, esimene hea peatuspaik Altmetsa vahitorni juures, edasi aga ettevalmistatud peatuspaiku enne Põltsamaaga ühinemist pole (aga mu teadmised võivad olla vananenud), Pede jões on paremkaldal kaks järjest. Ja edasi tuleb juba Emajõgi.
Kasulik on konsulteerida kaitseala valitsejaga enne minekut, soovitav on neid vähemasti teavitada. Kui mobiili sisse jätad, siis vähemasti EMTi omaniku sisenemisest kaitsealale saadakse igal juhul teada.
Väsinud ja tüdinenud inimese paadiretk Lõuna-Eesti sisevooluvetel Võrtsjärvest Tartusse, 50km/48h (alternatiiv kärestikulistele mägijõgedele Põlvamaal):
Lased end koos paari-kolme sõbra(nna) ning vastava kandevõimega kummipaatidega visata suvisel õhtupoolikul Rannu jõesuusse. See on koht Võrtsjärve põhjatipus, kust saab alguse Suur Emajõgi, seal on ka sild (ikkagi Tartu-Viljandi mnt ju) ning viisakas maabumiskoht. Sõidad, õigemini küll lased voolul end kanda Tartu poole, mööda eelmises kirjas mainitud Põltsamaa ja Pedja jõest moodustunud Pede jõest, läbi soode, luhtade ja metsade. Enam-vähem iga käänaku/kurvi taga on väikesed liivased rannad koos muruga - ideaalsed telkimiseks ja vedelemiseks-einestamiseks. Esimese öö veedad mõni kilomeeter pärast Palupõhja küla, järgmise päeva lõpuks peaks laisk puhkaja jõudma ka ilma sõudmata Kärevere silla alt läbi.
Enese väljalülitamise mõttes väga mõnus retk - huvilise jaoks piisavalt linde vahtida, loodust imetleda, mõtiskleda. Pole ka eriti võimalusi kummipaadi ära lõhkumiseks - ikkagi laevatav veekogu. Peab ainult jälgima-kuulama pinisedes lähenevaid jetisid - nende juhid ei pruugi aimatagi, et kurvi taga madalas kummipaadis mingid inimesed on.
Sõltuvalt uneaja pikkusest hommikul, peaks seltskond jõudma kolmanda päeva pärastlõunaks Tartusse - enam-vähem normaalne on maabuda kuskil Kroonuaia silla juures. Kuna Kärevere sillast Tartuni on jõgi suhteliselt lai ning aeglase vooluga, siis võib osutuda mõistlikuks juba Kärevere silla juurde kellegi vastu kutsumine.
Retkele minejale tahaks kindlasti südamele panna, et mõistlik inimene ei jäta endast prügi maha, ei liialda alkoholiga ning tutvub lehel
http://www.alam-pedja.ee/ toodud reeglitega.
