Kuigi lisavarustust autol jagus siis hingas hing veel uhkemat ja sai hangitud endale pagasikattelaua hoidik. Suur aga oli üllatus kui selgus, et seda polegi kuhugi kinnitada. Võtsin siis mõõdulindi kätte ja läksin linnapeale klassikuid luurama, et kust õnnestuks leida õiged kruviaukude asukohad. Ülesanne edukalt täidetud, puuriga augud sisse lastud ja nagu naksti oligi kõik parem kui varem.
Elu oli ilus ja linnapeal sai feimi kogutud kuni suure suuga lubasin 4 neiut korraga koju viia keset jahedaks kippuvat kevadööd. Istume kõik uhkete kommentaaride saatel autosse, nii et vedrud pinges, keerame võtit mootor möiratab, laseme siduri lahti jaaa auto sureb välja... väike piinlikuse hetk, kiirelt uuesti võtit, ja tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu .... piinlik vaikus ... tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu-tsiu .... "Me vist läheme jala" ja enne kui ma murduval häälel jõudsin midagigi vabanduseks pobistada, oldi juba autost väljutud.
Järgmine päev sai siis kõrvad lontis end sleppi võetud
Esmane kahtlus oli bensupump, sest kaitsmele voolu andes mingit eluvaimu ei tekkinud. Mingi hetk proovisime loomakatsekorras pumbale teise aku pealt otse voolu anda ja nagu naksti hakkas klassik nurruma. Nüüd läks jälle keerulisemaks kuna sõber polnud nõus "krokodillidega" pagassis istuma igakord kui ma sõita tahtsin.
Harutasime lahti pumba releede ja aju pesa ning pärast mõnenädalasi katsetamisi ja ootamisi ja testimisi jõudsime järelduseni, et millegipärast ei liigu särts peareleest edasi pumbareleeni.
Tegime testsildamise ja jälle mootor nurrub ning polegi enam vaja pagassist mingit virinat kuulata. Põlema jäi küll piduri hoiatustuli, aga kuna kõik tundus ok ja autoorienteerumise alguseni oli alla poole tunni sai rahvas sisse kamandatud, kaks lisa tulekustutit kaasa ja starti sõidetud. 10km kaugusel stardis aga enam sadamaparklas pidama ei saanud, pedaal vajus põhja ja silme ees terendas rannapromenaadi all loksuv merevesi.
Sai nenditud, et niipalju siis "lihtsast" lahendusest ilmselt juhib see tähtis relee veel mingeid ilmselgelt vajalikke komponente.
Karistuseks (endale?) lasin tal nädalapäevi ilusate päikselite ilmade all parklas passida kuni lõpuks end kokku võttsin ja netist elektriskeemid välja otsisin ja paberile lasin. Hakkasin juba peaaegu aru saama, mis kust ühendatud ja et piduri ja kütusereleed ei saa kuidagi seotud olla kui järsku voltmeetriga pigneid kontrollides masin kontrollkäivitamisel ilma kütusereleed sildamata tööle hakkas

No jumal temaga, kui tahab, las ta siis töötab. Aga miks pidurituli ära ei kustu vot sellest aru ei saa, käid ja mässad ja vahetad ning möödad neid releesid, aga mitte mingit soiku. Pearelee justnagu toimiks ja teine relee toimiks ka aga millegipärast tasemeanduri kontrollist edasi mitte. Tükk aega mässan ja poolkogemata satun pidurivedeliku paagi juurde, et sealt pingeid ja takistusi kontrollida kui järsku võtavad võimust sügavad pettumuse ja iroona tunded. Piduri süsteemi hoiatustuli, ehk pidurivedeliku hoiatustuli põleb lihtsalt sel põhjusel, et pidurivedeliku paagis pole pidurivedelikku. Natuke uut kraami sisse ja koheselt tuvastatud leke parema tagumise ratta juures. Kuna ligipääs kehvake ja mutrid roostest üle keeratud oli otsustamine teeninduse kasuks kerge tulema. 54€ eest mõlemad uued tagumised piduritorud ja auto samal päeval käes. Mis sa veel elult ei taha?
Murhpy:"Ah, küsimus? Mulle? Saab ikka!" - ja nii ma teenindusest ära sõites tee äärde jäingi. Otsisin aga oma sildamise juhtme üles, kakkusin polstri laiali, ühendasin pumbareleele ja sain uute elumõtetega parkimiskohani ära sõita.
Ma nüüd ei tea kui paljud siiamaani lugemisega jõuda suutsid, aga äkki keegi oskab mind ikkagi aidata selles osas. El.skeemi järgi tundub mu murelaps olevat releest 229 väljuv (87) pruuni-valge juhe, mis on relee 102 käivitajaks (86). Mõlemast releest läheb ta sügavale juhtmekimpu ja ei tahaks seda kõike esimese asjana lahti harutada. Juhul kui ei ole tegemist lihtsalt katkestusega juhtmes, siis mis?
Kütuse pumba el. skeem