Mis ma oskan öelda, tunnen end muidu Alfa Romeode fännina aga Saabe on ikka rohkem olnud
Olen selle tehinguga ikka väga rahul. Masin on igati sõidukorras suvecruiser ja sain selle hinnaga mille eest väga lootust sõiduvalmis youngtimereid saada pole. Aasta 88 on kah paras petekas, sest disaini mõttes on tegu ju sisuliselt 70-ndate lõpu autoga! Pilgud ja tähelepanu garanteeritud!
Vändaga aknad, keskluku puudumine, veluursisu ja see vana auto lõhn on ka kõik nii vinge ajareis enda lapsepõlve, et pühi või silmi! Eks ta üks südamega ja vähem mõistusega tehtud ost ole aga sellised rõõmu just pakuvadki! Parim tõestus võibolla ostu õigsusest saabuski täna ühel ristmikul, kui leidsin ennast ühe Alfa 156 tagant mida aastaid tagasi kõvasti jahtisin aga käest libises. Mingit tunnet, et astuks juurde ja küsiks kas müügiks on, küll ei tekkinud
Niipalju siis emotsioonidest. Tehnilise poole pealt on silmatorkavamad probleemid roostes tagatiivad, luuk ja pagasi põhi, karbid kah tahaks tähelepanu. Eks sügise poole vaatame! Auto seisis talve garaazis ja ostes olin ise loll, et peale seda kohe rehvirõhke ära ei kontrollinud. Ilmselt kantis rehvidega sõitmine kulutas ühel tagumisel välimise ääre ära. Teooria on selline, sest töökojas igatahes sildades mingeid erroreid ei leitud ja peale pumpamist edasi enam ei kulunud.
Liimitud on putku pannud detaile, värvitud on siit sealt roostetanud kohti(numbrimärgi tagune, kojamehe varred), käigukasti õli vahetatud(see oli jumala kuiv!) ja üks esimene rattalaager ( 6 eurot tk!). Genekarihm on üsna praguline, selle peaks ette võtma + õlivahetuse ja siis tagarehvid.
Võhikuna ma küsiks veel üle, et kas seda tüüpi mootor käib ketiga?
Ühesõnaga: "Life is too short to drive with boring cars!"
