Mõtlesin tükk aega, et mis mõtet on teha igapäeva autost teemat, kuid kuna tehtud asju koguneb, siis tahaks asju päeviku vormis talletada siia, endal hiljem hea järge pidada.
Ise muidu aastaid VW foorumis figureerinud ja ei teadnud Saabidest väga midagi. Otsides mugavamat igapäeva autot olid nõudmised, et bensukas ja vähemalt 150kw. Roostet väga hullult ei karda, aga mida vähem seda parem. Esialgu vaatasin Mazda 3 MPS-e aga need roostetasid põhja alt kohtadest, kust ma poleks osanud unistada. Ega põhjuseta ei öelda, et jaapanlasi tehakse nii, et metall värvitakse mõlemalt poolt ära ja siis tõmmatakse see vahelt ära. Üks õhtu olin sõpradega väljas ja järsku foorumlane kristjanksl küsis mu käest: "Kas sa Saabi peale pole mõelnud?" Sealt hakkas pidu pihta.
Hakkasin vaatama 9-3'sid, sest 9-5 oli minu jaoks natuke suur juba (tegelikult ei tea kui palju suurem ta ikkagi OG-st on), 90% ajast figureerin pealinnas ning mida väiksem auto seda parem. Paar kuud enne auto toomist saatis sõber ühe punase OG Aero müügikuulutuse, aga ei kaalunud seda isegi. Tol ajal meeldis punane (siiani kõik autot mul punased olnud), aga välimus kerekujult jättis soovida. Käisime nädalaid hiljem Tartus vaatamas ühte punast 2003 Aerot, kuid seal ei olnud ühtegi korralikku kerepaneeli ja koopaservad olid õudsad. Lisaks lugesin tüüpvigadest ja isu kadus ära.
Kuna rohkem aerosid Tartus polnud, siis helistasin antud auto omanikule, ta ise oli Pärnus, natuke juttu puhudes tuli välja, et ÜV jaoks vaja piduritorud ja tagumine parempoolne pidur korda teha. Lisaks märgiti veaks, et põhi ja karbid vajavad remonti, müüja rääkis mesijuttu ja jäin uskuma, et ülevaataja keeras käru. Eelmine omanik tegi uuesti ülevaatuse peale, mitte ühtegi viga enam kirjas ei olnud, ju on korras. Sai vaatama mindud, juhi jalgade juures oli selline natuke mädanema minev koht ning kunde jalgade punni ümbrus oli natuke kadunud. Külje pealt vaadates ei arvanud väga hullu midagi. Õlileke oli veaks kirjutatud, vaatasin, natuke jookseb mööda mootorit alla jagaja koha juurest, aga ei tundunud midagi hullu. Müüja ütles, et viga pandi kirja, sest õli oli mööda kallatud. Jäin seda ka uskuma

Ära tuues olin enam vähem autoga rahul, 192cm pikana häiris ainult, et rooli ei saa tõsta ja iste ei lähe piisavalt madalale ja lisaks muud Saabi kujunduslikud kiiksud. Hetkel olen auto teine omanik Eestis, ära tuues oli läbisõit 197 000. Esimesed 24h saabiga möödusid enam vähem hästi, võib-olla. Tartust ära tuues avastasime, et kliima järsku ei tööta enam, püsikas ei rakendu, maantee peal talda andes jätaks mootor nagu vahele, juhi poolne tagumine aken ei lähe alla, kuid rohkem ei hakanud silma. Aga 24-48h möödudes hakkasid juba hädad pihta: rihmaratas tahtis ära lennata

Kohe sai ka tehtud ka hooldus, sisse läks Castroli 5w-30 Magnatec, küünlad olid mingid lambi boschid sees, need läksid NGK omad, aga B204 mootori omad, mida hiljem avastasin, et on ikkagi täiesti valed seal. Kojamehed vahetasin ka ära, juhi oma originaalpikkusega käis valesti. Keegi oli kojamehe varrast nii väänanud, et pikem kojamees ära mahuks


Vilinast vabanemiseks vahetasin ära vabajooksu rulliku (SKF), rihmapinguti (INA), roolivõimu pumba (õrn loks oli sees), külge läks Boschi soonrihm. Genekas ja veepump jäänud vahetada vist veel

Kaks nädalat tagasi algas uus seebiooper. Sõitsin ja järsku tundsin, et auto jättis vahele. Väikse küsimärgi tekitas, kuid ei süvenenud. Paar päeva hiljem vahetasin vändaanduri tihendit, kuna sealt lekkis ka õli (jälle tihend plastik). Pärast koju sõites suri auto foori all välja ja tööle ei läinud enam. Käisin kapoti all, katsusin süütekasseti pistikut, tundus ok, istusin autosse, võtsin võtme välja ja panin sisse tagasi - töötas. Ju immo läks hulluks. Aga vahele jätmised hakkasid kord või kaks päevas toimuma ja tekitasid muret. Lugesin küünalde kohta ja sain teada, et probleemi võivad põhjustada valed küünlad, kuna detonatsiooni möödetakse läbi kasseti (loodan et ei eksi). Sai kiiresti Motonetist kohe uued ostetud, aga viga jäi alles. Maanteel sõites nägin, et kui jättis vahele, kukkusid pöörded nulli. Selge, oli aeg vändaandurit kahtlustada. Loll pea on nuhtlus ja oleks pidanud vaatama, mis vändaandur üldse küljes oli. Ostsin Boschi anduri juba ette ära, kuna peaks olema originaal. Küljest võttes ei leidnud ma ühtegi kirja, mille oma see olema peaks. Tundub, et keegi hoidis kokku kunagi ja pani mingi noname käki sinna. Ise ei saa aru sellest, kuidas inimesed julgevad riskida odavate juppidega, pärast vahetus ja puksiir lähevad kallimaks maksma kui osta see natuke kallim andur.

Novembri alguses hakkasin siis roostega põhjas tegutsema, kuna talvega läheks see veel hullemaks ja pärast vaja veel rohkem lappida. Välja tulid ilusad kraatrid

Mootori ketivahetust ise ei oska kommenteerida, kuid imelik resonants käib läbi, mis on seotud mootori pööretega. Kas balansiirvõllid on valesti paigas või on üldse kett jäetud panemata?
Vabandan väga pika ja lohiseva teksti pärast, aga tahtsin, et kõik kirja saaks. Lisan ka paar kartuliga tehtud pilti auto üldisest olemusest. Äkki kunagi tulevad paremad pildid.
